Uus veebiprogramm lihtsustab naftatõrjet

Tartu ülikooli Eesti mereinstituudi meresüsteemide osakonna juhataja Robert Aps rääkis SmartResponse’i veebirakendusest, mille annavad teadlased uuel aastal kasutada Eesti riigiasutustele naftatõrje operatsioonide juhtimiseks.

FOTO: Toomas Tatar

Uuel aastal võtavad Eesti riigiasutused kasutusele uue ja ainulaadse veebirakenduse, mis aitab merel laevade kokku- või karile sõitmisel planeerida reostustõrjet ja hinnata keskkonnakahjusid.

Rakenduse väljatöötamist juhtisid teadlased Tartu ülikoolist, kaasa aitasid kolleegid Soomest ja Rootsist.

Tartu ülikooli Eesti mereinstituudi osakonnajuhataja Robert Apsi sõnul seilab Läänemerel iga päev keskmiselt 2000 laeva, neist umbes 500 on naftaveotankerid. Kui mõnega neist peaks õnnetus juhtuma ja laevast voolab välja nafta, hõlbustab reostuse likvideerijatel alates uuest aastast tööd korraldada ainulaadne veebirakendus.

Ühelt poolt on see programm mõeldud naftareostusest tulenevate keskkonnariskide hindamiseks. Teisalt aga reostuse likvideerijate maksimaalseks informeerimiseks, et planeerida naftatõrjet parimal võimalikul viisil.

Veebirakendus Smart­Res­ponse suudab õnnetuse korral ilmaolusid arvestades täpselt välja arvutada, kui kaugele reostus levida võib ja missugused võivad olla tagajärjed. Selle on välja töötanud kolme riigi teadlased eesotsas Tartu ülikooli Eesti mereinstituudiga.

Ainulaadne rakendus

Rakendusele «sissesöödetud» kaardikihtide abil suudab see näiteks öelda, kas reostus liigub pankranniku või liivaranniku suunas.

«Meie rannajoon on erineva tundlikkusega. Kui tegu on liivarannaga, saab sinna tehnikaga paremini ligi ja sealt on reostust ka kergem koristada, kui näiteks pankrannikult,» selgitas Robert Aps sellise teabe tähtsust.

Muu hulgas annab rakendus teada, milline on reostusalal põhjataimestik ning millised linnud ja loomad seal paiknevad. Rakendus näitab ära sadamad ning isegi kultuuri- ja ajalooväärtused, kuhu reostus ulatuda võib.

Robert Apsi sõnul on programmi koostööpartneritel Soomel ja Rootsil samalaadsed süsteemid juba kasutusel, ent ükski neist ei paku nende riikide rannajoone kohta nii mitmekülgset teavet, kui teeb seda eestlaste SmartResponse Eesti kohta.

Apsi sõnul teeb eestlaste rakenduse ainulaadseks väga paljude erinevate kaartide koondamine ühte programmi. «Selle väärtus on, et seal on maksimaalne info,» lisas ta.

Laevaõnnetuse korral modelleerib SmartResponse esmalt laeva madalikule kinnisõitmise või kokkupõrke ja hindab laeva andmete põhjal õnnetusega kaasneva väljavoolava nafta hulka. Seejärel mudeldab rakendus naftalaigu liikumistee merel, kasutades selleks teist veebirakendust, Seat­racki.

Edasi hinnatakse erinevaid mooduleid kasutades riske rannikumere elukeskkonnale ning randlale, aga ka kalandusele ja turismile.

Eeskujuks teistele

Apsi sõnul on eestlaste rakendus heaks näiteks ka teistele riikidele, sest just selline võiks olla naftatõrje juhtimise hea infosüsteem.  

SmartResponse on mõeldud esialgu vaid merel kasutamiseks, kuna seal on naftavedude maht väga suur. Apsi sõnul veeti näiteks 2010. aastal Läänemerel 290 miljonit tonni naftat.

Ent õnnetusi juhtub ka siseveekogudel. Apsi sõnul vääriks kaalumist idee, kas Smart­Response’i rakendusse võiks tulevikus lisada kaardikihi ka näiteks Peipsi järve kohta.


SmartResponse

• Veebirakendus, mis soodustab ava- ja rannikumere reostustõrje operatsiooni juhtimisega seotud informeeritud otsuste vastuvõtmist ja riskide hindamist.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles