Lõhnav näitus ajab suu vett jooksma

Pisut paprikaga sarnanevat ja isuäratavalt punast piprakauna ei tasu näitusel väga näppida: see on naga tšilli ehk bhut jolokia ehk kummitustšilli, mis on nii terav, et Indias kasutatakse seda muu hulgas ka metsikute elevantide peletamiseks. Foto: Kristjan Teedema

Juba botaanikaaia uksest sisse astudes lööb vastu tugev tummine vürtsilõhn, mis annab aimu sellest, millist näitust sinna parajasti üles sätitakse. Uudistama pääseb maitseaineid juba homsest.

Botaanikaaia ja loodusmuuseumi koostöös on kokku kogutud üle 70 maitseaine ja vürtsi. Mõned on jahvatatud, mõned kuivatatud ja kimpudena lakke riputatud, mõned aga alles täiesti värsked ja kasvavad potis.

Osa neist on poe maitseaineriiulitelt tuttavad, hulganisti on aga ka selliseid, mida pole enne ei näinud ega nuusutanud.

Terav eksponaat

Aednik Annela Nõmmik rääkis, et eesmärk pole mitte ainult vürtse ja nende kasutamist tutvustada, vaid näidata ka taimi, mille küljest need pärit on. Selleks on oma kasvuhoonetest välja otsitud maitsetaimed, mille puhul tavakülastaja võibolla ei ole aimanudki, et mingi osa sellest ka süüa sünnib.

Nii näeb mõnest maitseainest päris mitut varianti: milline on see elusana, millist osa kasutatakse ja veel pulber, mis lõpuks kaubandusvõrgu kaudu meieni jõuab.

Teiste taimede hulgas torkab silma ka uhkete kaunadega naga tšilli, mille Nõmmiku sõnul tõi üks kolleeg Indiast. Selle taime viljade kõrval on meil poodides müüdavad tšillid lapsetoit: naga tšilli on maailma kõige teravam. Indias pannakse neid vilju aedadele, et peletada eemale metsikuid elevante.

Ära näeb ka piprataime, mis kasvatab nii valget, halli, rohelist, punast kui ka musta pipart. Kõik need viis on ühe puu pealt pärit, lihtsalt korjamise aeg ja järeltöötlus erinevad. Botaanik Ülle Reier loodusmuuseumist rääkis, et sageli kala peale sätitud ergas roseepipar on aga lähemalt sugulane pigem mango kui pipraga.

Lisaks eksootilistele ja võõramaistele maitseainetele on näitusele pandud ka need, mis kasvavad meil siin Eestis.

Eestlased katsetavad

Paarkümmend raskemini kättesaadavat vürtsi tulid näitusele Umami internetipoe kaudu. Poe asutaja ja maailmarändur Juta Raudnask rääkis, et haruldasemad asjad, mida on raske hankida ka mujal maailmas, on näitusel kaneelipuu õied, tonka oad ja juudavaik.

Seda viimast müüdi Eestis omal ajal juudasita nime all, ilmselt selle vänge sibula-küüslaugulaadse lõhna ning maitse tõttu, mida on kirjeldatud kui lihtsalt vastikut. Tonka oad on aga paljudes riikides hoopis keelatud, sest suures koguses on need tervisele ohtlikud.

Raudnaski sõnul on eestlaste huvi võõraste vürtside vastu kasvanud ja katsetada ei taha mitte ainult professionaalid, vaid just kodused kokkajad. Tavaliselt valivad nad oma poodi maitseaineid selle järgi, mis endale on meeldinud, kuid juhtub ka seda, et keegi klientidest soovib midagi väga spetsiifilist.

Kuna internetis lõhna ei tunne, on vürtsihuvilised oodatud järgmise kuu aja jooksul botaanikaaeda külastama, et leida oma kööki uusi maitseid.


«Maitseained ja vürtsid»

• Näitus on Tartu ülikooli botaanikaaias avatud iga päev 14. detsembrist 12. jaanuarini, 24.–26. detsembrini suletud.

• Vaatama pääseb kell 10–17 tavapiletiga.