Lasteaiad asuvad kitsikuse tõttu hoide asutama

Margot Fjuk Ristikheina lasteaia direktor Foto: Erakogu

Ristikheina lasteaed otsib oma maja läheduses ruume, kus saaks avada lastehoiu sõimelastele. Selle taga on seadusemuudatus, mille tõttu saab linn järgmisest sügisest sõimekoha puudumisel pakkuda hoopis kohta lastehoius.

Haridusosakonna juhataja Riho Raave rääkis, et järgmise aasta septembris jõustuv koolieelse lasteasutuse seadus võrdsustab hoiu sõimega.

See tähendab, et linn võib kuni kolmeaastasele lapsele pakkuda munitsipaallasteaia asemel hoiukohta eraasutuses, kuid vanem ei tohiks sealgi maksta rohkem, kui seadusega ette nähtud kuni 20 protsenti alampalgast. Järgmisel aastal on see summa 71 eurot.

Raave rääkis, et praegu maksavad vanemad erahoius odavaimal juhul 64 eurot, kallimates kohtades aga ka 200 eurot. Keskmine tasu jääb 130 euro ringi kuus. Sellele lisandub veel linna makstav toetus ning Raave sõnul on ühe lapse koha hind kõike kokku võttes umbkaudu 270 eurot.

Mõnel langeb, teisel tõuseb

Seadusemuudatuse tõttu on plaanis muuta ka Tartus kehtivat erahoidude toetuse skeemi. Praegu maksab linn iga kuni kolmeaastase lapse eest hoiule 141 eurot, kuid edaspidi võiks see summa olla seotud sellesama vanema makstava 20 protsendiga.

Kui palju peaks linn hakkama rohkem maksma, ei ole veel selge. Järgmise aasta eelarvesse on hoiutoetuse summa plaanitud suurem kui tänavu ning Raave sõnul loodetavasti sellest rahast piisab, et skeemimuutusest tulevat väljaminekute võimalikku kasvu katta.

Kardetavasti ei ole see muutus aga kõigile hea uudis. «Ilmselt peab linn väga tõsiselt kaaluma kohamaksu tõusu munitsipaallasteaia sõimes,» ütles Raave. «Siis on alles kõik võrdne, kui hind on sama nii erahoius kui ka munitsipaalis.»

Erahoidude toetusskeemi muutmise eelnõuga minnakse linnavalitsusse tõenäoliselt jaanuaris ning kui otsus tuleb positiivne, siis hakkaks see kehtima 1. septembrist.

Kuna hinna langus võimaldab rohkematel inimestel oma laps hoida tuua, tähendab see, et kohtadest võib puudus tulla ka erahoidudes.

Selle tõttu ongi linn lasteaedu, kus on vajalik kogemus olemas, ärgitanud, et need vaataksid ja mõtleksid, kas neil oleks mingisuguseid võimalusi hoiuteenust pakkuda kas oma ruumides või siis leida sobiv koht hoopis kusagil rendipinnal.

«Kui nad leiavad ruumid, mis neile sobiks, siis linna poolt saaks seda toetust maksta ka neile samadel alustel, nagu erahoidusid toetatakse,» rääkis Raave. «Kas me maksame seda hoiutoetust omale või eralasteaiale, ma ei näe nagu suurt vahet, kes seda hoidu korraldab.»

Otsitakse rendipinda

Ristikheina lasteaia direktor Margot Fjuk rääkis, et talle see hoiu mõte meeldib. «Ühtepidi saab lasteaed oma aktiivsust näidata, teistpidi saab linna aidata ja kolmandat pidi endale võibolla natuke ressursse varuda,» arvas ta.

Fjuki sõnul otsitakse ruume, mis oleksid juba remonditud, sest selleks lasteaial endal raha kusagilt võtta ei ole. Positiivne on aga see, et järgmisel aastal on sotsiaalministeeriumi kaudu võimalik euroraha taotleda lapsehoiuteenuse pakkumise ja selle ruumide jaoks. See eeldab ka linna omafinantseeringut.

Esialgu on Fjuk pilgu peale pannud kohe läheduses olevale Ropkamõisa härrastemajale, kus on enam-vähem sobivad pinnad pakkumisel.

Fjuki sõnul oleks seal piisavalt ruumi umbes 40 lapsele ja nõuetekohane toit ei oleks probleem: seda saaks tuua lasteaia köögist ning vahemaa on nii väike, et see ei jõuaks äragi jahtuda.

Mingitest kindlatest kokkulepetest on asi aga veel väga kaugel ja lasteaed on endiselt otsingutel.

Direktor arvas, et kindlasti ei ole praegu ruumide otsimine asjadest ette kiirustamine, sest see ei ole sugugi lihtne ning ilmselt enne sügist omadega valmis ei saadakski.

Lisaks ruumidele tuleb leida ka sobivad inimesed ja kuna õpetaja palk on väike, siis on ka see keeruline. Lapsehoiu pluss on küll see, et seal võivad töötada ka vaid vajalikud kursused läbinud inimesed, kõrgharidust vaja ei ole.

Endal ka ruumi

Kannikese lasteaia direktor Ülle Västrik rääkis, et nemad arutasid hoiu teemat alles eelmisel nädalal ning praegune mõte on oma elu pisut ringi korraldada.

«Mõned ruumid lihtsalt seisavad, kasutuses on nad mõni kord nädalas,» ütles Västrik. «Aiarühma jaoks on nad väiksed, seal on kõik nõudmised suuremad.»

Neid ruume ta üle veel mõõtnud ei ole, kuid silma järgi oleksid need piisavalt suured kahele umbes kümne lapsega rühmale.