Võru tänava rattatee

Võru tänava lõpus postimaja juures sõidavad autod hoovist välja ja peavad seega ratturile teed andma. Samas on ratturile joonistatud «Anna teed»-märk. Foto: Sille Annuk

Kas Võru tänaval kõnniteele ehitatud jalgrattateel peab jalgrattur ristmikel autodele teed andma või tohib ta seal kas või kinnisilmi ristmikest üle kihutada?

Tõnu Lukmann Tartu liikluskorraldus­teenistuse juhataja

Kinnisilmi ei tohi kuskil sõita. Kui ristmikul on töötav foor, siis on asi lihtne: jalgrattur sõidab selle järgi.

Kui aga foor ei tööta või seda ei olegi, tuleb juhinduda liikluseeskirja muudest sätetest.
Lähtuda tuleb sellest, et liiklus tähendab alati suhtlemist. Liikluses ei saa vaid oma õigust taga ajada. Tuleb arvestada füüsikaseadustega: liikuval kehal on kas suurem või väiksem peatumisteekond.

Sellepärast arvan, et Võru tänava jalgrattateel tuleb ratturil foorita ristmikel kõigepealt veenduda oma teekonna ohutuses ja vajadusel ehk siis, kui auto teed ei anna, kinni pidada.

Tegelikult peaksid seal ohutuse pärast olema jalgratturitele «Anna teed»-märgid. Võru tänava lõpus on need olemas, aga Sepikoja tänavast kuni Aardla-Võru ristini neid ei ole.

Miks on Võru tänava rattateel siis nii, et mõnes jupis on ratturitele «Anna teed»-märk, mõnes jupis aga mitte? Terve talupojamõistus ütleb, et ühel teel peavad ühesugused reeglid kehtima.

Need rattateed ehitati erinevate projektide järgi erineval ajal, mis tingis erineva lahenduse.
Probleem on selles, et olemasolevad õigusaktid (liikluseeskiri, liiklusseadus, standardid) annavad erineva võimaluse projekte koostada.

Jalgrattateid teeme koostöös erinevate huvirühmadega. Et kindlaid norme jalgrattateedel pole, võivadki huvirühmad teha ettepanekuid, et tuleb teha nagu Amsterdamis või nagu Kopenhaagenis. Ja kuna meil on demokraatia, peame kõiki osapooli arvestama. Tulevikus püüame liikluslahendusi ühtlustada.

Tuleme tagasi foorita ristmike juurde, kus te soovitate jalgratturil kõigepealt peatuda. Aga pööret tegev autojuht peab jalakäija läbi laskma. Kas pööret sooritav autojuht siis otse liikuvat jalgratturit ei pea läbi laskma?

Ristmikul pööret sooritav autojuht peab jalgratturi läbi laskma, kui jalgrattur ületab teed jalgratta- ja jalgteel. Võru tänavaga ristuvatele tänavatele maha joonistatud punane riba ei tähenda jalgratturile punast vaipa, mis tõstab ta eriseisu.

Rattaga sõitev inimene peab endale probleemi teadvustama, mitte aga lähtuma sellest, et tal on õigus. Kui lähme hommikul kodust välja, siis tuleb sinna õhtul terve ja elusana ka tagasi jõuda.

Üks jalgrattur väitis, et Võru tänava jalgrattateel on ristmikke ületades ratturil eesõigus, sest jalgrattatee kulgeb kõrvuti peateega.

Ei, see ei ole nii! Ratturil on vaid siis eesõigus ristmiku ületamisel, kui jalgrattarada on maha märgitud sõiduteele. Võru tänavas Sepikoja-Aardla lõigul on jalgrattatee aga kõnniteel ning ristmikke ületades tuleb seal juhinduda liikluseeskirjast.

Sellel jalgrattateel on ka palju hoovist väljasõite. Siinkohal on eesõigus ratturil. Kuid see ei tähenda, et rattur võiks seal valvsuse minetada.

Kas rohelise fooritulega peab jalgrattur Võru tänava jalgrattateel ristmikke ületama kõndides või võib ta sõita?

Võru-Alasi, Võru-Sepa ja Võru-Aianduse ristmikku võib rattur rohelise tulega ületada sõites.

Aga kas foorita ristmikel peab rattur teed ületades ratast käekõrval lükkama?

Seal on küll märgistus, et ristmikku tohib ületada sõites, aga see ei tähenda, et rattur ei peaks seal autole teed andma.

Mina tulen seal rattalt maha ja ületan tee kõndides, seda eriti siis, kui sõidan väikese pojaga. Teen nii, et eeskuju anda.