Päevatoimetaja:
Eili Arula
(+372) 739 0339

Tartu firma tegi rootslastele tankla

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Rootsi firma Nordic Gas Solutionsi omanik Hans Olof Kättström eile ennelõunal teisaldatava surugaasitankla taustal Tartus Ringteel Powersteeli töökojas.
Rootsi firma Nordic Gas Solutionsi omanik Hans Olof Kättström eile ennelõunal teisaldatava surugaasitankla taustal Tartus Ringteel Powersteeli töökojas. Foto: Kristjan Teedema

Rootsi firma Nordic Gas Solutions tellis Tartu firmalt Powersteel poolmobiilse surugaasitankla, mis rändab sõidukeid teenindama Malmö lähedale. Järgmist tanklat hakatakse Tartus kokku panema jaanuaris.

Nordic Gas Solutionsi omaniku Hans Olof Kättströmi sõnul kasvab Põhjamaades nõudlus surugaasitanklate järele pidevalt, kuid Eestisse tulles jäi talle kohe mulje, et originaalseid teisaldatavaid tanklaid võiks vähemalt sama edukalt müüa ka siin.

Vähem kui kuu aja eest asutaski Kättström Eestis Rootsi emafirmaga samanimelise osaühingu.

«Esmalt pidasime silmas vaid Norra, Rootsi ja Soome turgu, kuid nüüd oleme jõudnud järeldusele, et ka Eesti turule võib selliseid tanklaid pakkuda,» ütles Kättström.

Gaasitankla näib tasuv

Järgmine 300 000 eurot maksev surugaasitankla, mida Powersteel hakkab kokku panema jaanuari teisel nädalal, rändab samuti Rootsi. Kättströmi arvates peaks aga maagaasi ülisoodus hind Eestis surugaasitanklate rajajaid palju enam motiveerima.

«Rootsis ei anna gaasi kasutamine bensiini ja diislikütusega võrreldes peaaegu mingit rahalist võitu, gaasi soodustamise taga on ühiskondlik kokkulepe,» selgitas Kättström. «See, et mul kulus autoga Tallinnast Tartusse sõitmiseks ainult viie euro eest gaasi, peaks aga panema juba puhtalt äriliselt mõtlema.»

Tartu linna bussiliine teenindava firma Sebe kuuekümnest bussist on iga päev sõidus 51 ning neist omakorda viis töötavad surugaasil.

Sebe Tartu linnaliikluse juhi Üllar Kaljuste sõnul on 2011. aasta märtsis sõitma hakanud gaasibussid end õigustanud: läbinud suurte tehniliste tõrgeteta üle 240 000 kilomeetri ning osutunud diiselbussist kümme protsenti odavamaks. Võti on aktsiisivaba surugaasi poole odavamas hinnas.

«Arvestades, et riigi praeguse plaani järgi pole surugaasil aktsiisi vähemalt 2025. aastani, on see perspektiivne mootorikütus,» nentis Kaljuste.

Tartu maakonnaliine teenindava OÜ Tarbus enam kui viiekümnest bussist tarvitab praegu surugaasi üks kolme-

kümnekohaline Iveco. Nii Tarbuse direktori Valter Keisi kui ka Üllar Kaljuste teada kavandab Tartu maavalitsus uude maakonnaliinide riigihankesse klauslit, et vähemalt kaheksa bussi peavad olema gaasimootoriga.

Ühest jääb väheks

Keisi arvates on see eelkõige signaal potentsiaalseile gaasitanklate rajajaile, et neil on mõtet investeerida.

«Vedajatel tuleb otsida kokkuhoiuvõimalusi nagunii,» sedastas Keis. «Kas lõpuks tuleb maakonnaliinile viisteist gaasibussi või jääb see arv kaheksa peale, sõltub turul pakutavast – alates soetushindadest ja lõpetades tankimisvõimalustega.»

Tartu seni ainus surugaasitankla kuulub Eesti Gaasile ning paikneb Tähe tänava lõpus.

Üllar Kaljuste sõnul on ilmne, et gaasibusside lisandudes peab tulema ka uusi tanklaid, sest praegune ainus tankla suudabki varustada ainult Sebe viit bussi ja käputäit Eesti Gaasi oma sõidukeid.

Märksõnad

Tagasi üles