/nginx/o/2010/05/13/367222t1h00d8.jpg)
Tartu Postimehes 11. mail ilmunud artikkel «Tallinna müügimaks tõstab hindu kõikjal Eestis» on kahetsusväärselt eksitav ning hirmutab inimesi asjatult.
Vastukaja: Tallinna müügimaks ei kergita hindu terves Eestis
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Artiklis on öeldud, et tõenäoliselt toob Tallinnas 1. juunist rakenduv üheprotsendiline müügimaks kaasa hinnatõusu kogu Eestis, sest kaubandusketid ei hakka koostama erinevaid hinnakirju.
Alustuseks pean kohe selgitama, et Tallinna linnavolikogu kehtestas müügimaksu Tallinna linna haldusterritooriumil ning teatavasti Tallinn ei ole kogu Eesti. Tallinn saab oma eelarvesse pealinna kauplustest ja kaupmeestelt laekuva müügimaksu.
Mida aga tähendab väide, et kaubandusketid ei hakka koostama erinevaid hinnakirju? Kas seda, et kaupmehed ja suured kaupluseketid kavatsevad pealinnas kehtima hakkavast müügimaksust tulu ja kasu lõigata ka ülejäänud Eestis? Et see nii pole, kinnitavad ju paljud kaubanduskettide esindajadki 11. aprilli artiklis: Tallinnas tulevad neil hinnad müügimaksuga ja mujal maksuta.
Jääb arusaamatuks, miks artikli autor püüab inimesi hirmutada. Väljaspool Tallinna müüdud kaupadelt ja teenustelt müügimaksu Tallinna linnale tasuma ei pea, mistõttu teistes linnades hindade tõstmine ei saa olla otseselt seotud Tallinna müügimaksuga.
Kui rääkida müügimaksust justkui mingist uuest maksust, nagu seda tehakse, siis Tallinn ei ole esimene ega ainus omavalitsus Eestis, kus seda maksu rakendatakse. Müügimaksu kaudu on eelarvet täiendatud veerandsajas omavalitsuses.
Kohalike maksude kehtestamisel ei ole tegemist püüdlusega lahendada ühekordseid probleeme, vaid Tallinna sooviga tagada omavalitsustele omane põhitunnus ehk finantsautonoomia, mis on sätestatud ka meie põhiseaduses.
Nii on sõltumatud väliseksperdid (sh Tallinnale igal aastal krediidireitingut andev rahvusvaheliselt tunnustatud reitinguagentuur, Rahvusvaheline Valuutafond) tõdenud, et Eesti omavalitsused pole piisavalt paindlikud oma tulude ega kulutuste kujundamises. Ehk otsesõnu öeldes, Eesti omavalitsuste finantsautonoomia on nõrk.
Samas lasub linnavalitsusel kohustus leida raha vähenevate sissetulekute tingimustes, sõltumata sellest, mis toimub Eesti majanduses või milliseid otsuseid tehakse keskvalitsuses, oma esmaste kohustuste täitmiseks – tagada kõigile linna elanikele seadusega sätestatud avalike teenuste kättesaadavus ja linna stabiilne areng.
Vabariigi valitsus on kohalike omavalitsuste rahastamise viinud miinusseisu ning see on tinginud vajaduse leida ise võimalusi eelarve stabiliseerimiseks.
Kohalike maksude seadusest tulenevalt on omavalitsustel õigus kehtestada makse, sh ka müügimaksu. Ent kaupmeestel ei ole voli ega seaduslikku alust laiendada seda maksu ja lisada mingi müügimaksumäär ka maksu kehtestanud omavalitsuse haldusterritooriumist väljaspool müüdavatele kaupadele.
Vastasel juhul rikutakse seadust või sihiteadlikult petetakse tarbijaid-ostjaid.
Liiati ei tähenda müügimaks seda, et Tallinnaski hinnad automaatselt tõusevad, sest kõnealust maksu võetakse ikkagi ettevõtjatelt ehk kauplejatelt. Nii võivad mitmedki kauplejad jätta oma hinnad tõstmata või siis tõsta näiteks ainult pool protsenti või veelgi vähem.
Ent ka pärast müügimaksu rakendamist Tallinnas ei muutu kaubad pealinlasele kallimaks, kui need on mujal Eestis. Teadaolevalt on paljude kaupade hinnad väljaspool Tallinna kõrgemad, eriti just väiksemates maakohtades.