Pilt tekitab elevust, häbi ja häbitust

Kultuuriklubi ühes nurgas on Agu Pildi kahe meesakti vahel üks naisakt. Foto: Margus Ansu

Agu Pildi näitus tekitab elevust. Mõni valib endale koha seljaga piltide poole, mõni näoga, mõni leiab, et iga kunstiteadlane peab tahtma ja oskama kirjutada kõigest, ja mõni mõtleb, et Agu Pildi loomingust ei pea.

Agu Pilt (1951–2002) sündis Tartus, lõpetas 7. keskkooli ja õppis ülikoolis ajalugu. Samal ajal käis ta Kaljo Põllu kunstikabinetis.

Põllu õpetusest ei jäänud talle midagi külge, küll aga sobis Tõnis Vindi rafineeritud salonglikkus, millega ta tutvus 1972. aastal, kui asus elama Tallinna ja astus Vindi rühmituse Studio 22 liikmeks. Pildi kunsti art déco’lik elegants ja fantaasia tegid temast hinnatud kostüümikunstniku nii Tallinnas kui ka Moskvas.

Kostüümikavandite asupaigad on teadmata, see-eest figuraalkompositsioonidest on kultuuriklubis Promenaadiviis näitusel piisav ülevaade. Esmapilk – värviline Tõnis Vint! Ei, erinevusi on siiski palju.

Loomingu tõukejõud

Agu Pilt on loonud oma stiili, ta on omaette nähtus eesti kunstis.

Mis parata, tuleb kirja panna tema loomingu peamine tõukejõud: varjamatu homoseksuaalsus. Tom of Fin­landi varjunime all esineva soomlasega võrreldes on ta siiski võrratult tagasihoidlikum.

Vindi kunsti peategelane on akt delikaatses jaapanipärases napijoonelisuses. Agu Pildil on selleks mees teatraalses näomaskis, kinnaste ja saabastega. Need juhivad vaataja tähelepanu alasti kehale, atleetlikule figuurile väljakutsuvas poosis ja tihti naturalistlikult kujutatud erekteerunud fallosega.

Pepsid daamid pööravad pilgu sellelt kõrvale. Kultuuriklubi liige Eero oli nõus: jah, fallos ei ole kunsti objekt. Martti arvas seevastu, et objekti käsitlemine skulpturaalsena oleks kõigile vastuvõetav. Agu Pilt on tekitanud häbi ja häbituse probleemi.

Fallosed on olnud aegade algusest peale plastilise kunsti üks teemasid, Indias näiteks viljakuse sümbol, Ahti Seppeti kevadisel näitusel «Tõus ja mõõn» füüsilise armastuse traagilisuse kandja. Seaküla Simsoni «Eesti asi» on aga nii lõbus, et naera puruks.

Palju põnevaid detaile

Jäin pidama ühele asjale. Tegelikult on Agu Pildi teosed rikkad paljudest põnevatest detailidest, mis lisavad maalile sisulisi väärtusi või siis suurendavad dekoratiivsust ja mahendavad sellesamuse mõju.

Autor on eelkõige joonistaja. Ta naudib ilusa rütmiga joonestikku, mida ta täidab erksate, põhiliselt siniste akvarellvärvidega, mis kohati voogavad ka vabalt. Kõik on tasakaalus: värv, joon ja kompositsioon, eriti silmapaistev on figuurikäsitlus.

Kõige olulisem on unistuste maailma meeleolu tabamine. See on lodev, meelisklev, eneseimetlev, rõõmus minnalaskmine, kus ainus tegevus on armumängud mõne üksiku naise osavõtul. Agu Pildist kujunes andeka iseõppijana homoseksuaalse kunsti silmapaistev esindaja.

Promenaadiviies

• Kultuuriklubis Promenaadiviis (Ülikooli 1) saab vaadata 22. detsembrini teatrikunstniku, akvarellisti ja moelooja Agu Pildi mälestusnäitust «Tartus tagasi».

• Kuraator on Ain Talalaev.

• Uksed on neile näitusevaatajaile, kes ei ole klubi liikmed, avatud argipäeviti kell 17–18 ja pühapäeviti kell 15–18.