/nginx/o/2008/05/16/41290t1h7eae.jpg)
Teater Vanemuine omandas eksklusiivsed õigused Dan Gordoni näidendi «Vihmamees» (Rain Man) lavaletoomiseks. Publiku ette jõuab lavastus 20. novembril.
Vanemuine ostis õigused mängida «Vihmameest»
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teatri direktor Paavo Nõgene kinnitas, et litsentsi saamine oli teatri jaoks väga oodatud sündmus. «Tegu oli äärmiselt keerulise ning pika läbirääkimiste protsessiga, sest õigusi omab väga suur ning põhjalik filmikompanii,» kirjeldas Nõgene.
Teatrijuht leidis, et ilmselt on Vanemuine kujunenud maailmas tunnustatud partneriks ning just seetõttu õnnestus MGM Stage kompaniiga esimene kokkulepe, mis võib sillutada koostööd ka tulevikus.
«Vihmamehe» lavastuse õiguste nimel tasus Nõgene hinnangul vaeva näha, sest tegu on suurepärase materjaliga, mida sooviks lavale tuua paljud teatrid maailmas.
MGM`i film «Vihmamees» valmis 1988.aastal. Filmistsenaariumi autorid on Ronald Bass ja Barry Morrow, stsenaarium põhineb Barry Morrow’ jutustusel. Neli Oscarit võtnud filmiversioonis kehastasid peaosi Dustin Hoffmanni ja Tom Cruise.
Teatrilavale jõudis «Vihmamees» filmi põhjal 2008. aastal Londoni West Endi Apollo teatris. Esmalavastuses mängis menukalt üht peaosadest filmistaar Josh Hartnett. Dan Gordoni näidendiversioon on lavale jõudnud ka Austraalias ja Iisraelis.
Vanemuise draamajuht Sven Karja lisas, et etenduse näol oli tegemist Georg Malviuse pakkumisega Vanemuisele. «Malvius on juba mõnda aega väljendanud soovi tuua Vanemuises lavale draamalavastus. «Vihmamehe» idee tundus teistest vettpidavam. See on erakordselt inimlik, paeluv ja lihtsalt väga ilus lugu.»
Lavastusmeeskonda kuuluvad tõlkija Peeter Sauter, lavastaja Georg Malvius (Rootsi), kunstnik Ellen Cairns (Šotimaa) ning näitlejad Riho Kütsar, Aivar Tommingas, Ragne Pekarev, Marika Barabanštšikova, Robert Annus ja Ao Peep.
«Vihmamehe» süžeest:
Ärimees Charlie Babbit on enesekeskne ja isekas tüüp. Oma isa surmas ja sellega kaasnevas soliidses pärandis näeb ta eelkõige päästerõngast oma makseraskustele. Ootamatult selgub aga, et kogu raha on isa pärandatud hoopis teisele pojale, Charlie vennale, kelle olemasolu oli viimasele olnud siiani peaaegu et saladuseks. Järgmine ja veelgi suurem ootamatus aga seisneb asjaolus, et vend Raymond pole üheski mõttes tavaline inimene: tegu on autistiga, kelle aju suudab vaevata salvestada keerulisi tekste ja numbrikombinatsioone, kuid kes on abitu kõige lihtsamates igapäevatoimingutes. Algab kahe venna vaevaline, ühtaegu naljakas, nukker ja liigutav teekond teineteiseni.