/nginx/o/2013/07/05/1876326t1h21d5.jpg)
/nginx/o/2013/12/09/2679960t1h2362.jpg)
Tallinna tehnikaülikooli disaini- ja inseneriteaduse tudengid aitasid Tartu valla mööblitehasel luua köögimööbli näidiskomplekti, mis peab eelkõige silmas eakate inimeste eripära, kuid sobib ka kõigile teistele.
Tudengid aitasid luua eakate kööki
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Meil oli eelkõige huvitav näha noorte inimeste uusi ideid, omapäraseid vaatenurki,» ütles projekti «Eakate köök» kohta Mihkel Arens, Kõrveküla alevikus Vasula teel 21 aastat köögimööblit kokku pannud Arens-Mööbli juhatuse liige ja osanik.
«Tudengitel oli kõiksuguseid huvitavaid mõtteid. Nii lennukaid, et pidime neid tagasi maa peale tooma,» lisas Arens.
Näiteks arvasid üliõpilased, et vanuril on sügavkülmikust mugav liha või marju õngitseda, kui sügavkülmik on peidetud suurde siinidel sõitvasse sahtlisse. Sahtel pidanuks olema küll suhteliselt suur, külmuti aga suhteliselt väike. Sellised külmikud oleks Mihkel Arensi sõnul sobimatult kallid.
Vaja veel täiustada
Reaalsuseks sai aga näiteks idee, et jalatonksu peale avanevad mahukad köögisahtlid on tahapoole kaldu, nii et kraanikausi või pliidi juures seistes saab varbad kapi serva alla pista ja kõhu vastu valamu serva toetada.
Eakate köögis on kõik tööpinnad tavalisest veidi kõrgemale tõstetud, et pensionäril poleks tarvis koogutada. Ka elektriahi on tõstetud ülespoole, keskmist kasvu inimese kõhu kanti.
Tallinna tehnikaülikooli ja Eesti kunstiakadeemia tööstusdisaini professor Martin Pärn ütles, et eakate köögi idee hüppas talle pähe, kui ta hakkas rahvusvahelise õppekava «Disain ja inseneriteadus» üliõpilastele välja mõtlema kevadsemestri ülesannet.
«Minu arvates on sellistel köökidel põhjatu kommertspotentsiaal, ka mujal maailmas on nendega seni väga vähe tegeldud,» põhjendas Pärn. Peale eestlastest disainitudengite panid end vanurite olukorda tudengid Prantsusmaalt, Türgist, Venemaalt ja Austraaliast.
«Põhimõtteliselt on selliseid kööke võimalik meilt juba tellida, kuid paar tehnilist lahendust vajab veel lõpuni mõtlemist,» ütles Mihkel Arens. Ta tõi näiteks liikuva tööpinna, millega saaks sõidutada kuuma panni või supipotti pliidi ja kraanikausi vahet, et ei peaks tulist nõu iga kord kätte võtma.
Aastas 4000–6000 köögimööblikomplekti valmistav Arens-Mööbel alustas 1992. aastal Kõrvekülas endises laudas vähem kui kümne töötajaga. Praegu on tootmispinna kümnekordistanud ettevõtte palgal 85 inimest, neist tootmistöölisi 65.
Eelmise aasta lõpetas firma 7,1 miljoni eurose käibe ja 600 000-eurose kasumiga, lõppev aasta tõotab Mihkel Arensi sõnul veel paremat tulemust. Pool köögimööblist läheb ekspordiks, lõviosas Põhjamaadesse.
Liim asendab kruvid
Enne majandusmulli lõhkemist oli Arens-Mööblil 120 töötajat. Mihkel Arensi sõnul ei kipu selline aeg naasma. Praegu pingutab firma tootmise tõhustamise, töökohtade säilitamise ja palkade tõstmise nimel.
«Toodete hinda naljalt tõsta pole võimalik, järelikult peame töötama efektiivsemalt,» arutles Mihkel Arens.
Tõhususe suurendamise näiteks tõi ta jaanuaris tööle hakkava poolautomaatse montaažipressi. Kruvide asemele tuleb liim ning kapid hakkavad kokku saama senisest viis korda kiiremini. Peale selle tagab moodne press Arensi sõnul mööbli perfektsed täisnurgad.