Rahvas eelistas kultuurikvartalit

Kaasava eelarve hääletusel osales 2645 inimest, kellest 275 andsid oma hääle pabersedelil. Eile hommikul kontrollis Tartu registriteenistuse juhataja Viivi Maremäe üle, kas kõik paberil hääletanud on ikka Tartu kodanikud. Foto: Margus Ansu

Tartu kaasava eelarve hääletuse võitis ettepanek osta Tartu Uuele Teatrile, Elektriteatrile ja Genialistide klubile uus heli-, valgus- ja videotehnika.

Veel möödunud nädala keskel juhtis internetis hääletust lasteaedade mänguväljakute ühishange, nädalavahetusega rebis esikohale kultuurikvartali tehnikaost.

Lõpptulemusena kogus kultuurikvartali tehnikaostu ettepanek 773 ning lasteaedade investeeringu ettepanek 602 häält. Võiduidee esitasid Tartu Uue Teatri asutaja Ivar Põllu ning Genialistide klubi juhataja Ahto Külvet.

Hääletamisele läinud 74 ettepanekule andsid tartlased 2645 häält. Kui arvestada, et hääleõiguslikke kodanikke oli umbes 80 000 inimest, teeb see osalusprotsendiks vaid 3,3. Kaasava eelarve eksperdirühma kuulunud linna teabeteenistuse juhataja Lilian Lukka ütles, et jäi tulemusega siiski rahule.

«Lootsin alguses, et hääletajaid võiks tulla neli tuhat täis. Mingitel päevadel siiski vaatasin, et vist ei tule. Aga nädalavahetusel läks käima. Esimesed ideed hakkasid konkureerima ja hääletajate hulk kasvas päris kiiresti,» lausus Lukka. Ta pakkus, et aktiivsust kasvatas kahe tipus olnud idee turundustöö Facebookis.

Eetika küsimus

Teiste hulgas postitati laupäeval üleskutse, millega lubati kultuurikvartali investeeringu idee poolt hääletajatele kingituseks kinopiletit. Kas seda võib nimetada häälte ostmiseks, ei julgenud Lukka öelda.

«Me teame, et selline asi oli, aga me pole seda omavahel veel analüüsinud. See on eetika küsimus, kust see piir tõmmata,» lausus ta.

Linnasekretär Jüri Mölder lisas, et kaasava eelarve hääletust ei saa võrrelda kohalike omavalitsuste või riigikogu valimistega.

«See hääletus oli kindlasti midagi muud kui klassikalised valimised. Mina paigutaks selle juhtumi nende inimeste enda eetika tasandile,» lausus Mölder. Tema hinnangul tingis ülepingutatud kampaania võtteid asjaolu, et hääletamistulemused olid jooksvalt jälgitavad.

Uus asi

Kaasava eelarve eksperdirühma juhtinud abilinnapea Raimond Tamm ütles, et esimese aasta osalusprotsent oli prognoosimatu. «Aga selge on see, et ka üle kahe tuhande inimese on arvestatav hulk tartlasi,» lausus ta.

Tamm oletas, et hääletus jättis paljusid inimesi ükskõikseks seetõttu, et see toimus esimest korda. «See oli ju täiesti uus asi. Paljud inimesed pole sellest veel midagi kuulnud. Aga kuidagi tuleb rahvani jõuda. Võib öelda, et esimese aastaga see veel ei õnnestunud,» lausus ta.

Tamm oli veendunud, et väike aktiivsus polnud seotud vähese teavitamisega. «Ei saa öelda, et meediakajastus oleks väga nõrk olnud. Sellest räägiti nii teles, raadios kui ka ajalehtedes. Pigem on põhjus selles, et tegu on uue asjaga ning inimestel polnud veel selgust, mida see endast kujutab,» lausus ta.

Lilian Lukka sõnul võis hääletus jääda ka veidi kehvale ajale.

«Võib-olla selles infokülluses ja ajal, mil jõulud on tulemas, on inimestel nii paljule muule mõelda. Loomulikult oleks võinud teha ka suurema kampaania, aga kui hääletamisele läheb 140 000 eurot, siis me ei saa sama suurt summat kulutada selle korraldamiseks,» rääkis Lukka.

Kaasava eelarve projekt läks linnale maksma 26 000 eurot.

Palju õppida

Nii Lukka kui Tamme sõnul on linnal katseprojektist palju õppida. Esiteks tuleb üle vaadata hääletamise tehniline pool internetis. Teiseks võiks Lukka sõnul tulevikus anda inimestele võimaluse hääletada mitme idee poolt. «See annaks ehk parema tulemuse ja inimestel oleks tunne, et nad saavad rohkem kaasa rääkida,» lausus Lukka.

Tamme sõnul võiks anda inimestele ideede esitamiseks edaspidi täpsemad juhised. «Sel korral jäi tervelt kolmandik ideedest kõrvale. Teiseks tuleks inimestega algusetapis rohkem koostööd teha.  Rahvahääletusel on võimalus edukas olla siiski laiema kandepinnaga ideedel,» lausus ta.