Linn jättis lasteaia unarusse

Pärast Kesklinna lastekeskuse keldris toimunud varingut otsustas linn tellida vahelagedele ekspertiisi, mille järgi pole savitellistest laotud põrandad ohutud. Foto: Kristjan Teedema

Kesklinna lastekeskuse direktor ja hoolekogu olid ehitusekspertide poolt ohtlikuks tunnistatud vahelagedest teavitanud linna juba varemgi, kuid olukorda hakati uurima alles peale oktoobris toimunud varingut.

Kesklinna lastekeskuse direktori Ingrid Saarna sõnul märgati esimese ja teise korruse vahelagede kummalist vetrumist juba aastaid tagasi. «Me oleme sellest linnale mitmel korral teada andnud,» ütles Saarna Tartu Postimehele.

Direktori sõnu kinnitas lasteaia hoolekogu esimees Kristi Kerge. «Seda, et põrand kõigub, tean ma juba aastaid. Selle kohta on isegi hoolekogu linnale kirja teinud. See on olnud kõigile teada probleem,» ütles ta. Lastekeskus on varem olnud hädas ka keldris vohanud hallitusega ning muretsetud on ka küttesüsteemi mürgise asbestisolatsiooni pärast.

Miks aga põrandate seisukorda varem uurima ei hakatud, ei osanud linnavarade osakonna juhataja Kunnar Jürgenson reedel öelda: «Ma ei oska seda kommenteerida.»

Ta väitis, et pole märgukirjadest teadlik. Samas ütles Jürgenson, et hoone pole ohtlik. «Ta ei vasta oma aja projekteerimisnõuetele, aga ta pole avariiohtlik.»

Lagi varises

Linn tellis lasteaia vahelagedele ekspertiisi pärast seda, kui keldris asuva pesuruumi laelt varises alla suur lahmakas krohvi. «Alla tulid ka laelambid ja elektrijuhtmed. Õnneks kedagi sel hetkel ruumis ei olnud,» meenutas Saarna.

ASi Tari tehtud eksperdihinnangu järgi on 1958. aastal valminud hoone vahelagedel kasutatud kahte sorti konstruktsioone. Üks lagi on valatud betoonist ja toetub terastaladele, ülejäänud laed on aga ehitatud õõnsatest savitellistest ning ilma taladeta.

ASi Tari juhatuse liige Maidu Saar ütles, et nägi sellist savitellistega laekonstruktsiooni oma elus esimest korda. «Näitasin seda ka vanematele inseneridele, kuid keegi polnud midagi taolist näinud,» kommenteeris Saar vaatepilti. Kuna terastalasid polnud, ei saanud välja arvutada ka lae kandevõimet.

Taladega vahelae kandevõimeks said eksperdid 76 kilogrammi ruutmeetri kohta. Kunnar Jürgensoni sõnul oli tol ajal projekteerimisnorm aga 200 kilogrammi ja seega ei vasta põrand tolleaegsetele nõuetele. Praegune euronorm lasteaedadele on 450 kilogrammi ruutmeetri kohta.

Ehituse eluiga lõppemas

Eksperdihinnangu kokkuvõttes öeldakse, et lastekeskuse hoone projekteeritud eluiga on osal ehitusetappidel lõppemas ja osal lõppenud. Praegune lahendus ei taga piisavat ohutust.

«See on siiani seisnud, aga mitte keegi ei pane allkirja alla, et seisab veel. Sest seda pole võimalik kuidagi kontrollida,» ütles Saar. Põrandate seisukorda oleks tema sõnul tulnud kontrollida juba varem.

Reedesel kriisikoosolekul kordas Kunnar Jürgenson oma arvamust, et maja pole avariiohtlik. «Kas hoone kukub kokku? Ei kuku. Ta on viiskümmend viis aastat sellisena olnud. Omal ajal tehtigi selliseid lahendusi. Aga kuna ta ei vasta normidele, oleks mõistlik see ära remontida,» ütles Jürgenson. Majale tuleks teha kapitaalremont, mille maksumus on eeldatavasti 700 000 eurot.

Otsitakse asendusruume

Lasteaia direktor Ingrid Saarna ütles reede hommikul, et lapsed on viidud üle hoone uuemasse ossa ning seal pole neile ohtu. «Just käis terviseamet ning selgitasime olukorra. Vaatasime, kui palju lapsi saab jääda siia ning kui palju rühmi peame viima asenduspindadele,» lausus ta.

Lapsevanemad on tema sõnul suhtunud kõigesse rahulikult. «Tegelikult pole kohutavaks paanikaks ju põhjust,» lausus lastekeskust 2006. aasta lõpust juhtinud Saarna.

Esialgu pakkus direktor, et asenduspind tuleb leida vaid kahele rühmale, hiljem ei välistanud ta ka võimalust, et kogu lasteaed kolib ehitusajaks ajutistesse ruumidesse. Ühe võimaliku variandina kaalub linn Tähe 4 maja ehk Tartu ülikooli endist füüsikahoonet.