/nginx/o/2013/07/05/1876342t1h879e.jpg)
/nginx/o/2013/12/10/2680416t1h7531.jpg)
Enamik inimesi ei kanna helkurit ja see on kurb, leidsid Tartu katoliku kooli õpilased, kes selgitasid neljapäeva õhtul koos politseinikega Tartu tänavail inimestele enda nähtavaks tegemise tähtsust.
Helkuri puudumine kurvastas lapsi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Katoliku koolis on tavaks teha jõulude puhul üks heategu. Kaheksanda klassi õpilased pakkusid välja, et lähevad tänavale ning räägivad inimestega helkuri kandmise tähtsusest. Kooli juhtkond võttis mõtte hästi vastu. Noored võtsid ühendust ka politseiga ning korrakaitsjad panid omalt poolt välja abijõude ja suure hulga helkureid.
Sauna tänava ülekäiguraja juures astusid noored julgelt inimestele ligi ning küsisid helkuri kohta. Lapsi juhendas ja aitas inimestega suhelda Tartu politseijaoskonna spetsialist Oresja Simmermann. Teine rühm noori koos teise politseinikuga kõnetas samal ajal jalakäijaid Ujula tänava spordihoone ees.
Osa jalakäijaid oli ontlikult helkuriga varustatud. Mõnel juhul anti soovitusi, kus elupäästjat kanda. Mõned urgitsesid helkuri taskupõhjast välja alles politseinikku nähes.
Suurem osa inimestest aga helkurit ei kandnudki. Põhjendusi toodi mitmesuguseid. Kes oli just samal päeval võtnud nagist teise jope, millel helkur puudus. Kes kinnitas, et kodus on helkivaid asjandusi palju ja igasuguse kujuga, kuid lihtsalt oli läinud meelest mõni neist enda külge kinnitada.
Eranditult kõik said siiski aru, et oma elu on kallis, kinnitas Oresja Simmermann. Ka helkuri puudumise eest ähvardavat 40-eurost trahvi pidasid kõik kõnetatud arvestatavaks summaks.