Programmeerimisdotsent Härmel Nestra sai medali

Härmel Nestra ütleb, et ei arva parima matemaatikaõpetaja medalist midagi, kuid juhendajatööd teeb ta südamega. Foto: Kristjan Teedema

Laupäeval tunnustas Tartu ülikool ja Eesti Matemaatika Selts ülikooli senati saalis professor Gerhard Rä­go mälestusmedaliga Eesti parimaid matemaatikaõpetajaid. Medal anti ka TÜ programmeerimiskeelte dotsendile Härmel Nestrale.

«Loomulikud keeled on kõige ebaloomulikumad keeled, mida ma tean. Siinkohal mõtlen ma keeli, milles inimesed räägivad, mitte programmeerimiskeeli,» rääkis programmeerimiskeelte dotsent Härmel Nest­ra. Ta peab silmas seda, et programmeerimiskeelt on palju lihtsam selgeks õppida kui mõnd võõrkeelt.

Programmeerimise õpetamist ta aga lihtsaks ei pea. «Õpetada, kuidas toimivad klassikalised algoritmid, on küllaltki lihtne. Kui sa puust ja punaselt ette näitad, jõuab see enamikule tudengitele kergesti kohale. Tükk maad raskem on õpetada programmeerimist, kus tuleb ette antud idee vormi valada, sest seal tuleb mängu loomingulisus,» jutustas dotsent Nestra hoogsalt oma tööst ülikoolis.

«Õpetamine on sisuline töö,» lisas Nestra, kes on rahvusvaheliste matemaatikaülesannete lahendamise võistlustega seotud olnud kogu taasiseseisvuse aja. Ülemaailmsetel matemaatikaolümpiaadidel on ta kooliõpilastega kaasas käinud viiel korral. «Suvel lähen kuuendale, Lõuna-Aafrikasse,» sõnas ta.

«Balti tee» matemaatikavõistlusel on ta juhendaja olnud aga nii palju, et lugemine on juba ammu sassi läinud.

Bridžiks aega ei ole

Kuigi Nestrale meeldib koolinoori suurtel võistlustel saata ja seal hindamistööd teha, tunnistab ta, et olümpiaadid on võtnud talt kogu aja.

Nestrale meeldib väga bridž. See oli põhiline, mille pärast ta koolis käis. Kui mõnikord pidi puuduma, oli tal kahju ainult mängimata kaardimängust.

«Enam ma bridži ei mängi. Aega ei ole. Hobid on kõik ära kadunud, on ainult olümpiaadid, mis kogu aja ära võtavad,» nentis Nestra oma pühendumist juhendaja ametile.

Härmel Nestra on Eesti võistkondade üks põhilisi treenereid ja esindajaid rahvusvahelistel matemaatikaolümpiaadidel ja Eesti koolinoorte matemaatikaolümpiaadide žürii esimees.

Tema käsi on sees selles, kuidas toimuvad kooliõpilaste matemaatikaolümpiaadid, lahtised võistlused ja valikvõistlused, loomaks Eestit rahvusvahelistel olümpiaadidel esindavat võistkonda. Viimase tarvis korraldab ta treeningusessioone. Veel on Nestra tuntud ülesannete loojana eri tasemega võistluste tarvis.

Eesti esimene esindaja

Ent aastal 1992, kui Eesti käis esimest korda rahvusvahelisel matemaatikaolümpiaadil – tol korral toimus see Moskvas –, oli Nestra veel ise võistleja.

«Meil ei ole hiljem enam kunagi nii halvasti läinud,» kommenteeris Nestra toonaseid tulemusi. Kuid sellel on ka põhjus. Vahendid olid napid ja Eesti sai kuue noore matemaatiku asemel võistlustulle saata vaid neli.

«Esimesel päeval saime korralikult süüa, teisel päeval võib-olla ka veel, aga siis hakkasid söögikorrad järjest vaesemaks minema,» rääkis Nestra oma esimesest ülemaailmse olümpiaadi kogemusest.

«Lõpuks oli lõunasöögiks taldrikul üksainus juustuviil. Inflatsioon oli raha väärtuse paari kuu jooksul ära söönud. Toitlustus läks alla, aga ekskursioonid olid korralikud. Nüüd on pigem nii, et just ekskursioonid ei mahu enam olümpiaadide eelarvesse,» ütles ta.


Tänavused parimad matemaatikaõpetajad

• Professor Gerhard Rägo mälestusmedali pälvisid Tartu ülikooli programmeerimiskeelte dotsent Härmel Nest­ra, Viljandi gümnaasiumi matemaatikaõpetaja Malle Eglit ning Tallinna Läänemere gümnaasiumi matemaatikaõpetaja Marina Mets.

• Gerhard Rägo medaliga tunnustatakse silmapaistvate teenete eest õpetaja- või õppejõutöös, õppe- ja metoodilise kirjanduse, programmide, õppetehnika jms väljatöötamise ning tõhusa kaasabi osutamise eest matemaatika õpetamise täiustamisel Eesti koolides.

• Silmapaistva matemaatiku Ger­hard Rägo sünnist möödus 5. detsembril 121 aastat.