Pool sajandit tagasi, suvel 1955, lõpetas Treffneri kooli viimane selline lend, milles olid ainult poisid. Põhiliselt nende kooliajast ja eluteest räägibki raamat «Viimane poistelend».
Viimane poistelend meenutab kooliaega
Kui 1954. aastal said toonase 1. keskkooli poisid teada, et nende koolist tehakse segakool, tekkis vajadus näidata protestivaimu.
«Otsustasime selle otsuse vastu streikida ja kooli mitte enam tulla,» meenutab raamatus selle koostaja Vello Lään. «Juhtkond sattus paanikasse – see kujutas endast ju vastuhakku. Klassijuhataja Valter Metti käis kodudes meid veenmas, et tulgu me ikka kooli, asi olevat veel lahtine.»
Tüdrukute tulekust
Tüdrukute tulekust on raamatus veel paar meenutust, kuid muu tolle karmi aja koolielu, linna ja koduse eluolu kirjeldamise hulgas ei anna need tooni. Väärtuslikem osa annab tänapäeva lugejale aimu, millised olid värvikamad õpetajad ja kes olid toonased direktorid. Veidi on jutuks ka vastupanuliikumine.
Mis on ajaloolisest lennust saanud? Kõige rohkem poisse läks õppima millegipärast põllumajanduse mehhaniseerimist – kogunisti kuus (näiteks Toivo Kreutzberg).
On neidki, kes on andnud oma panuse näiteks Eesti geenivaramusse (Atso-Heinar Jõks), kirjandusse (Vello Lattik ja Mihkel Loodus), muusikasse (Alo Ritsing), meditsiini (Maido Sikk).
130. aastapäevaks
Raamat on ilmunud Hugo Treffneri gümnaasiumi 130. aastapäevaks. Seepärast on hea lugeda samade kaante vahelt meenutusi ka nendelt, kes olid viimase poistelennu vanemad ja nooremad koolivennad.
Hea fotovalikuga trükise lõpetuseks on avaldatud 1955. aasta kahe lõpuklassi nimekiri ja nimede register.
Raamat
«Viimane poistelend»,
koostanud Vello Lään,
toimetanud Ilmar Kask,
kujundanud Peeter Paasmäe,
kirjastanud Elmatar,
Tartu 2013, 248 lk.
Raamatu esitlus on 7. detsembril kell 15 Hugo Treffneri gümnaasiumi auditooriumis.