Tartu Kaubamaja tellib mõradega sammaste kontrolliks ehitusekspertiisi

Merike Teder
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tartu Kaubamaja
Tartu Kaubamaja Foto: Margus Ansu

Tartu Kaubamaja palus kohe pärast ajakirjanduses ilmunud viiteid hoonet ümbritsevates sammastes olevate mõrade kohta anda tunnustatud ehituseksperdil hinnang nende seisundi kohta.

Ehituseksperdi kinnitusel ei kujuta Tartu Kaubamaja sammastes olevad mõrad varinguohtu, kuid ettevõte tellib postide täpse seisundi väljaselgitamiseks põhjaliku ekspertiisi, teatas ettevõte. 

Eesti Maaülikooli Metsandus- ja maaehitusinstituudi ehituskonstruktsioonide dotsent, volitatud ehitusinsener Jaak Valgur ütles, et hoone tavapärase kasutamise korral esmahinnangul konstruktsioonide varinguohtu ei ole ning postide kandevõime on säilinud. 

«Visuaalsel vaatlusel võib eeldada, et mõrade võrgustik on tekkinud postide betoontorusesse ehk väliskesta,» sõnas Jaak Valgur. «Pragudevõrgustik postide väliskestas on tekkinud tõenäoliselt betooni mahukahanemise, temperatuurimuutuste ja niiskuse koosmõjul.»

«Tartu Kaubamaja tellib järgmise nädala alguses hoone sammaste põhjaliku ekspertiisi, mis sisaldab konstruktsioonide seisundi kohapealset hindamist ja selle põhjal sooritatavaid kandevõime kontrollarvutusi,» lausus Tartu Kaubamaja keskuse tegevjuht Marju Jeedas.

«Jälgime hoone tehnilist seisundit igapäevaselt. Suhtume mõradesse väga tõsiselt ning püüame viivitamatult saada nende kohta täieliku selguse.»

Kaubamaja hoone välisperimeetril paiknevad ümarpostid on valmistatud raudbetoonist liitkonstruktsioonis: väliskesta moodustavad tehases valmistatud 70 mm seinapaksusega ja 600 mm läbimõõduga valgest betoonist monteeritavad torud, mille sissemusse on kohapeal paigaldatud vajalik tööarmatuur ja valatud betoon.

Õhtuleht kirjutas eile, et peaaegu kõikide nende sammaste alaosal on mõrad.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles