Indiaca-mängijad kogunesid Alatskivil

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Indiaca.
Indiaca. Foto: Margus Ansu

Möödunud nädalavahetusel said juba viiendat korda turniiril «Alatskivi suled» kokku inimesed, kes on endale avastanud indiaca. Esimestel aastatel võtsid turniirist osa vaid kohalikud trenniskäijad, edaspidi jõuti järk-järgult võistlusele ka Tartust, Põlvast ja Paidest. Sel korral kogunes osalejaid kõikjalt üle Eesti: Tallinnast, Pärnust, Võrust, Türilt, Kuristalt ja Äksist.

Alatskivi indiaca eestvedaja Tarmo Eres rääkis, et võistluspäev oli põnev, lõbus ja pingevaba, sest kellelgi ei olnud midagi kaotada ja võita oli palju mängurõõmu. Võistlusele sai registreeruda 40 inimest, kellest vormus loosi tahtel kaheksa viieliikmelist võistkonda. Iga võistkonna kapteniks oli üks suvel Saksamaal maailmameistrivõistlustel käinud meestest.

«Näiteks said ühes tiimis kokku suurte kogemustega Tartu mees ja lausa esimest korda mängiv tütarlaps Pärnust. Sekka veel mõnusaid inimesi ja nemad tulid lõpuks teisele kohale,» jutustas Eres. Ta lisas, et tahtjaid oli tegelikult rohkemgi, kuid Alatskivi spordisaali võimalused seavad piirid.

Õnn ja kogemused

Novembri keskel osales korvpalliklubist välja kasvanud ja nüüd mitut spordiala koondav SK Juku esimest korda Eesti meistrivõistlustel indiaca’s. Eres märkis, et võist­kond omandas häid kogemusi kevadiseks meistrivõistluste teiseks vooruks, mille järel pääsevad parimad kohamängudele. «Tulemusega jäime väga rahule, sest andsime kõigile vastastele kõva lahingu,» sõnas Eres. Ta lisas, et kohati jäi ehk puudu õnnest ja kogemustest.

Indiaca-huvilisi on Alatskivil ligi 25, osa neist võtab asja tõsisemalt, osa käib trennis lihtsalt selleks, et end kuidagi liigutada. Koos käiakse kolm korda nädalas: korra treenivad naised, korra mehed ja korra kõik koos.

Algatus hääbus

Indiaca jõudis Alatskivile 1990. aastate lõpus koos perekond Ainsooga. Mitu aastat tegutses klubi Nolcken ja trenne tehti ka koolilastele, kuid mõne aja pärast see tegevus kahjuks hääbus. «Meie soov oleks leida uusi treenereid ja hakata noortele ala koolis õpetama,» rääkis Eres.

Koos Eesti Indiaca Liiduga plaanib ta korraldada tutvustusüritusi ja laagreid ka väljaspool Alatskivi, et india­ca-huvilisi juurde tuleks. Veel unistab ta suvel Luksemburgis toimuvale noorte maailmakarika etapile kohalike noortega osalema minna.

Juku klubi auhinnakapis on praeguseks kümme maailmameistrivõistluste medalit. Üks on pärit 2004. aastast Jaapanist Tsukubast. Kolm kulda, kaks hõbedat ja neli pronksmedalit tõid aga naised, mehed ja seeniorid sel suvel Saksamaalt Bietigheim-Bissingeni linnast.

Nädalavahetusel ootavad indiaca-mängijaid Eesti 17. karikavõistlused Mustvees. SK Juku osaleb segavõistkonna ja naiskonnaga.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles