Kukkur kosub aeglaselt ja laenamiseks napib ruumi

FOTO: Repro

Tartu linnaeelarve prognoos aastani 2013 ennustab, et masueelset rahahulka ja võimekust investeerida uusehitistesse või suurtesse remontidesse pole niipea näha. Samas on laenulimiit võrdlemisi täis.



Nii ütleski linnapea Urmas Kruuse seda uute linnaeelarvete koostamisel aluseks võetavat dokumenti kommenteerides, et selgelt paistab, et ei ole oodata kiiret tõusu. Kuna linna tulu ei kasva kiiresti, tuleb laenupoliitikat ja kulusid hoida kontrolli all.

Värskes ülevaates märkis linnavalitsus, et tänavu esimeses kvartalis olid linna tulud võrreldes mullu sama ajaga 7 miljonit krooni ehk 1,4 protsenti väiksemad. Tulumaksu, mis on linna peamine tuluallikas, laekus 41,2 miljonit krooni ehk 15 protsenti vähem.

Eelarveprognoos ennustab tulumaksu laekumise languseks tänavu 7,5 protsenti ja kerget kasvu alles järgmiseks aastaks.

Abilinnapea Karin Jaanson rääkis, et heade aegade tagasitulekut ei ole näha, sest suur majanduskasv põhines laenurahal ja see suurendas kiirelt sisenõudlust.

Sisenõudlus ei taastu sellisel määral niipea. Heade aegade saabumist saab oodata, kui oleme valmis rohkem eksportima, mis suurendab palku ja need omakorda sisetarbimist, selgitas ta.

Euroraha päästab

Veel 2008. aastal oli linnaeelarve 1,8 miljardit krooni, hoolimata majanduse kosumisest ei oota prognoosi koostajad ka 2013. aastaks seda taset. Kontrollarvuks on kirjutatud 1,7 miljardit.

Niisamuti ei ole loota investeeringute kasvu heade aegade tasemel. 2007. aastal oli investeeringute osakaal Tartu eelarve kuludest 33 protsenti, tänavu on 20. Aastaks 2013 loodetakse selle osakaalu tõusu 22,7 protsendini.

Jaanson ütles, et ka see on hea näitaja võrreldes arenenud riikide omavalitsuste sama näitajaga. «On investeeritud arengusse, mis lubab luua uusi töökohti,» ütles ta.

Investeeringute taset on aidanud 20 protsendi juures hoida euroraha juurdevool mitmesuguste projektide kaudu.

Jaanson viitas aga ka, et investeeringute tippaastatel olid hinnad kallimad ja asjaolu, et nüüd on raha liikumas vähem, ei tähenda, et ära saab teha võrdeliselt vähem.

Eelarveprognoos on linnavalitsuse töö seisukohalt tähtis dokument ja olnud eelarvet koostades aluseks. Samas tunnistas Jaanson, et ega linnal ole oma analüüsi kompetentsikeskust selliste prognooside koostamiseks ja põhiline alusmaterjal on rahandusministeeriumi ja Eesti Panga prognoosid.

Siiski on võimalust mööda appi võetud statistilisi andmeid Tartu linna kohta puhuks, kui mõnes aspektis on Tartus paremini või halvemini kui riigis tervikuna.

Laenuvõime piiri peal

Kõige raskem küsimus on aga Tartu linnale laenukoormuse tõusmine lubatud 60 protsendi piirile tuludest. Enne masu oli linn 45–48 protsendi piires ja hoidis liini, et laenukoormus ei ületaks 50 protsenti.

Nii oleks puhver ootamatuteks vajadusteks, kas või olukorras, kus on võimalik saada euroraha ja vajadus kaasrahastada.

Nüüd nõuab pingutust seegi, et 55% piirimail püsida.

Oluline süü selles on raamatupidamiseeskirja muutusel. Nüüd kajastuvad riigi ees Vanemuise tänava koolimajade remondiks võetud kohustused linna raamatupidamises laenuna, kuigi lepingu sõlmimise ajal kinnitas riik vastupidist.

Uusi investeeringuid kaaludes ei ole linna valikuvõimalused kuigi avarad. «Problemaatiline võib olla, et mõned objektid on absoluutarvudes kallid ja kaasrahastamine, olgu Ahhaa, Anne noortekeskus või Ringtee silla projekt, on ette ära otsustatud,» ütles Kruuse.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles