/nginx/o/2013/12/01/2660034t1hee08.jpg)
Sellal kui Lätis ja Leedus kaitstakse inglise keeles vaid 20 protsenti doktoritöödest, jõudis Tartu Ülikool mõnda aega tagasi teelahkmele, kus järjest rohkem õppejõude küsib, mis asi üldse on rahvusülikool või eestikeelne kõrgharidus. 80 protsenti doktoritöödest kaitstakse Tartus inglise keeles ja emakeelsed väitekirjad jäävad reeglina eesti filoloogide kitsaks pärusmaaks.
Ehkki enamus magistritöödest kaitstakse veel eesti keeles, on eesti keel siingi osadel erialadel vähemusse jäänud.
Mõnegi professori jaoks ületati punane joon lõplikult ülikooli TÜ senati läinud reedese otsusega avada filosoofia erialal ingliskeelne õppekava, mis ei tähenda tegelikkuses midagi muud kui eestikeelse magistriastme filosoofiaõppe lõppu.
Tartu Ülikooli sotsiaalse kommunikatsiooni professori ja senati liikme Marju Lauristini kinnitusel ei saa nüüd vastavalt haridus- ja teadusministeeriumi uuele kõrghariduse standardile eesti keeles jätkata. Esiteks keelab standard ühel õppekaval kakskeelsuse – olla võib ainult üks põhikeel. Teise võimalusena võiks filosoofia magistriastmes avada kaks õppekava – inglise ja eestikeelse – ent tegelikkuses napib praegu tudengeid ka filosoofia ühele magistriõppekavale.
Tänane Postimehe paberväljaanne ja Postimees Pluss keskenduvad ka laiemalt eesti keele kui teaduskeele tulevikuväljavaadetele. Lisaks Marju Lauristinile kõnelevad sel teemal Jaak Aaviksoo, Birute Klaas-Lang, Margit Sutrop ja mitmed teisedki teadlased-asjatundjad.
/nginx/o/2013/12/11/2683028t1hbb7e.jpg)