Ülikooli perearstikeskuse perearst Marje Oona nendib, et joomiseks sobib puhas vesi ja Tartu kraanivesi on selleks igati sobilik.
Kui palju peaks päevas vett jooma?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vedeliku tarbimise koguste soovitusel viitab ta tervise arengu instituudile (www.toitumine.ee/vesi): organismi veevajadus on 28–35 milliliitrit kehakaalu kilogrammi kohta. Vett saadakse toidust, umbes pool veekogusest tuleb jookidest, ainevahetuse käigus tekib ligikaudu 350 milliliitrit vett.
Põhikogus veest saadakse toiduga: puu- ja köögiviljadest, suppidest, teest, kohvist, mahladest ja muudest jookidest.
Veevajadus sõltub mitmest füsioloogilisest ja tegevusega seotud asjaolust: vanusest, töö ja tegevuse iseloomust, tervislikust seisundist, ümbritsevast kliimast, suurenenud higistamisest (kuum ilm, raske kehaline töö), suurenenud soolade tarbimisest.
Sealjuures on Oona sõnul siiski peamine indikaator janu: vett tuleks juua siis, kui on janu.