Valitsus kavatseb neljapäeval vabastada Georg Trašanovi teenistustähtaja lõppemise tõttu alates järgmise nädala teisipäevast Valga maavanema ametist.
Valitsus vabastab Trašanovi Valga maavanema ametist
Valitsus nimetas Trašanovi Valga maavanemaks 19. mail 2005 ning tema viieaastane ametiaeg saab läbi 18. mail.
Reaalselt ei tööta Georg Trašanov Valga maavanemana juba alates 2007. aasta novembrist, kui Tartu maakohus ta kriminaalasja menetluse ajaks ametist kõrvaldas. Tartu maakohus mõistis Trašanovi märtsis altkäemaksu võtmises süüdi, kuid süüasja arutamine jätkub ringkonnakohtus.
Uut kandidaati Valga maavanema kohale ei ole ning regionaalminister Siim Kiisleri otsusega täidab maavanema kohuseid kuni uue maavanema ametisse nimetamiseni Valga maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna juhataja Kalev Härk. Härk on täitnud Valga maavanema kohuseid alates Trašanovi ametist kõrvaldamisest.
Kuna Trašanovi kohtuasi on pooleli, ei maksa valitsus talle kuue kuu ametipalga suurust hüvitist, mis on maavanematele teenistustähtaja möödumisel ametist vabastamisel ette nähtud. 1. mail jõustus vabariigi valitsuse seaduse muudatus, mille järgi ei saa kuriteos kahtlustatav või süüdistatav maavanem ametist vabastamisel hüvitist enne, kui tema suhtes on jõustunud õigeksmõistev kohtuotsus. Süüdimõistva kohtuotsuse jõustumise korral maavanemale hüvitist ei maksta.
Peaminister Andrus Ansip tunnistas märtsi keskel, et seadusemuudatuse algatamise ajendas esimese astme kohtus süüdi mõistetud Trašanov.
Ansipi sõnul ei võtaks rahva õiglustunne seda vastu, kui Trašanovile makstaks enne kohtuotsuse jõustumist lahkumishüvitisena kuue kuu palk. Samas rõhutas ta, et Eestis kehtib süütuse presumptsioon ja kuni kohuotsus pole jõustunud, kedagi süüdi mõista ei saa.
Tartu maakohus mõistis 10. märtsil Trašanovi altkäemaksu võtmises süüdi ning määras talle osaliselt reaalse vanglakaristuse, süüdimõistva otsuse said ka AS-i GoBus juhid Valter Keis, Kalle Muru ja Aivo Pärn ning juriidilise isikuna GoBus.
Kohus karistas Trašanovit korduva altkäemaksu ja pistise võtmise eest nelja-aastase vangistusega, millest tal tuleb pool aastat reaalselt ära kanda ning ülejäänud karistusaeg kanda tingimisi kolmeaastase katseajaga. Töökoha piirangut kohus lisakaristusena ei rakendanud, kuna kohtu kinnitusel puuduks mehel süüdimõistva otsuse jõustumisel niikuinii võimalus avalikus teenistuses töötada.
Nii prokurör kui süüaluste kaitsjad kaebasid maakohtu otsuse edasi Tartu ringkonnakohtusse.