Eelarves on kaks suurt probleemi. Esiteks ei taga see seadusega nõutavaid lasteaiakohti kõigile üle 1,5-aastastele lastele. See probleem on olnud lahendamata juba 20 aastat ning lasteaiakohtade tagamine oli koalitsioonipartnerite valimiskampaania peateema.
Teiseks on eelarve koostatud puudulikult. Eelarves puuduvad nõuetekohased selgitused selle kohta, kas ja kuidas on eelarve vastavuses kehtivate Tartu arengukavade ja eelarvestrateegiaga. Praegusel kujul on eelarve tegelikult vastuolus seadusega.
Uute lasteaiakohade loomisele kavandatakse lähiaastail tuge eurorahadest, omavahenditest linn ise seadusega ette nähtud kohustust täita ei kavatse. Seega uusi kohti linnalasteaedadesse sel aastal ei lisandu.
Eelarves nähakse ette eralasteaedade ja -hoidude toetamist 248 uue koha loomisel, aga pole selge, kuhu täpselt need uued kohad Tartus tuleksid, ehk millise linnaosa probleeme lahendada püütakse.
Linn ei saa seejuures garanteerida, et eralasteaedade plaanid ka teostuvad ning isegi see 248 kohta võib jääda ainult unistuseks. Ka on eralasteaia teenus vanemate jaoks kallim kui munitsipaallasteaias makstav tasu, ning see ei pruugi aidata majanduslikult kõige haavatavamaid elanikerühmi.
Eelarve seletuskirja sissejuhatus peab sisaldama hinnangut, kuivõrd eelarve eelnõu vastab esiteks 2014–2018. aasta eelarvestrateegiale, teiseks arengukavadele ja kolmandaks, mis on peamised kõrvalekalded (nt Anne sauna renoveerimine ja Anne piirkonnakeskuse rajamine 460 000 euroga). Samuti puudub ülevaade linnast sõltuvate ühingute tegevuse kohta (AS Tartu Vesi jt).
Eelarve eelnõus tuleb esitada selgitused selles ja eelarvestrateegias esinevate andmete suuremate erinevuste kohta, ülevaade arengukavas ja muudes arengudokumentides kajastatud eesmärkide kavandatavast täitmise plaanist tuleval eelarveaastal ning nende täitmiseks kavandatavatest tegevustest.
Näiteks on eksitav info, nagu oleks põhikoolide eelarve 5,2 miljonit ja gümnaasiumide eelarve 20 miljonit. Tegelikult on põhikoolide osakaal linnades tunduvalt suurem kui gümnaasiumide osakaal. Ilmselt on asi selles, et need koolid, kus põhikool ja gümnaasium on koos, on käsitletud gümnaasiumidena.
Kuigi koalitsioonileppes on selgelt lubatud, et lasteaiaõpetajaid väärtustatakse võrdselt üldhariduskoolide õpetajatega, kasvab kavandatava eelarve tulemusena üldhariduskoolide õpetajate ja lasteaiaõpetajate palgavahe veelgi.
Võrdväärset palgatõusu ei taga eelarve ka huvikoolide õpetajatele. Kui üldhariduskoolide õpetajate palgatõusuks on ette nähtud 10 protsenti, siis lasteaiaõpetajad peavad leppima 7,4-protsendise ja huvikoolide õpetajad kuueprotsendise palgatõusuga.
Linn peab olema suuteline eelarve mõju märksa paremini mõõtma. Ajast ja arust on harjumuspärane jooksev kulutamine ilma selgeid eesmärke seadmata ning edu hindamata.
Eelarve seletuskiri peab sisaldama professionaalset hinnangut sellele, milline on selle mõju näiteks tööhõivele, sündimusele, keskkonnaseisundile ja turvalisusele. Praeguse eelarvega saavutatavat pole võimalik hiljem mõõta ega analüüsida.
Kindlasti kajastab eelarve poliitilisi prioriteete. Eelarve seletuskiri peaks seega olema seostatud ka koalitsioonilepingus antud lubadustega. Kahjuks seda tehtud ei ole ning huvilistel tuleb lepingut ise eelarvega kõrvutada.
Kui võetakse tööle veel üks abilinnapea ja ametnike palgafond kasvab, ent lasteaiatöötajate palgaks piisavalt vahendeid ei leita ning täiskasvanute koolituse toetus ei suurene, vaid inflatsiooni arvestades pigem väheneb, siis väljendab see koalitsiooni seisukohta ja meie saame sellele vaid tartlaste tähelepanu juhtida.