Öösiti täidavad päkapikud kodudes susse, päeval on aga paljud neist praegu ametis muuseumides, kus lapsed saavad jõulukuul ringi rahmeldada, silmaringi laiendada ja meisterdada. Tegevuskohti jätkub Tartus ja kaugemalgi.
Päkapikud sibavad sel kuul jalad rakku
Vara valla Koosa lasteaia vanema rühma 16 tüdrukut-poissi tegid eile pisut lühema lõunauinaku kui tavaliselt, sest õhtupoolikul tõi valla buss nad Tartusse spordimuuseumi päkapikkudega lähemalt tutvuma.
Selgub, et seda väikest reisi oli vaja, sest lastel on teadmistes päkapikkudest suured augud. «Mudilased on päkapikkudest siit-sealt midagi küll kuulnud, aga segadust on palju, sest nende tegelaste kohta puuduvad lastel süsteemsed teadmised,» selgitas Eesti spordimuuseumi muuseumipedagoog Rita Mägi. «Meie keldris seigeldes ja kuulates loksub aga päkapikumaailm paika, lapsed saavad siin kõikvõimalikele küsimustele vastused.»
Jõuluvana ootab Jõgeval
Spordimuuseumis on päkapikud veetnud koos lastega jõule juba 13 aastat. Tänavu algas jõuluprogramm 25. novembril ja kestab 20. detsembrini. Kõige rohkem tunnevad asja vastu huvi mudilased, kuid teadmisi käivad täiendamas ka esimese ja teise klassi õpilased.
Samavanad huvilised sõidavad lähemalt ja kaugemalt Jõgevale, kus seitsmendat aastat ootab neid kultuurikeskuses oma toas jõuluvana. Kõige kibedamad tööpäevad on Jõgeva jõuluvanal tuleval nädalal, 9.–13. detsembril. Esimest korda saab jõuluvana juures siis õppida klaasitööd.
«Lapsed võivad meie jõuluvana juurde tulla ka muul ajal, taat ootab neid oma toas alati,» kinnitas jõuluvana pressiesindaja, Jõgeva kultuurikeskuse juht Ainar Ojasaar. Näiteks laupäeval ootab jõuluvana paarikümmend külalist Riiast.
«Riia lapsed käivad tema juures viiendat aastat,» märkis Ojasaar. On käidud ka Moskvast ja Soomest, Jõgevamaast ja naabermaakondadest rääkimata. Igal aastal tuleb Jõgeva jõuluvanale külla 600–700 last.
Toas ja õues
Põlvamaal asuva maanteemuuseumi jõuluprogramm, mis kestab 10.–20. detsembrini, keskendub teelist alati aidanud valgusele. «Esimene nädal on veel üsna hõre, aga teisel nädalal on juba palju tulijaid,» andis huvist ülevaate maanteemuuseumi giid-pedagoog Neidi Ulst. «Tartust ja Tartumaalt on tulijaid rohkemgi kui Põlvamaalt,» lisas ta.
Maanteemuuseumis saavad lapsed jõule oodata rohkem toas laternat meisterdades ja õues. Tehakse väike rännak, juuakse lõkke ääres kuuma teed ja lõpuks tehakse saanisõit. «Hobustele anname tänavu puhkust,» ütles Neidi Ulst. «Seekord veab saani eriskummaline sõiduriist.» Millega tegu, selgub kohapeal.
Jõulud lähemal ja kaugemal
• Põllumajandusmuuseumis
5.–19.12 «Tahma-Toomas tarest välja, et saaks valged jõulud tulla». Valmistatakse verikäkki ja küpsetatakse seakõrva, meisterdatakse jõuluehteid, valatakse õnnetina.
• ERMi jõuluprogramm «Nii need pühad tuppa toodi»
5.–20.12. Selgub, kuidas tähistati vanasti Eestis aastavahetust. Saab teada, miks käis külas jõulusokk, mida tähendas «pühade tuppa toomine», millal hakati ehtima kuuske.
• Jõulud Paunveres, Palamuse kihelkonnamuuseum, 9.–13. ja 16.–20.12. Kellamees Lible viib veskisse jalutuskäigule, lõkke juures valatakse õnnetina. Köstriemand räägib jõuludest Tootsi koolis, mängitakse rahvamänge, lauldakse harmooniumi saatel.
• Alatskivi lossis 7.12 jõuluturg. 10.–11.12 jõuluprogramm lastele: jõulukaunistuste meisterdamine ja jõulumuinasjutt. Köögitüdrukud ja kokk valmistavad jõuluroa.
• Rohkem teavet leiab veebilehelt www.tartu.ee.