Maaülikooli katse tõotab väga kvaliteetset veini

Eesti maaülikooli aiandusprofessor Kadri Karp ja MTÜ Veinimaailm juht Jaanus Lajal näitavad ühise töö vilju: kvaliteetveinid otse Eesti istandusest. Foto: Kristjan Teedema

Juba kümme aastat Rõhu katseaias viinapuude kasvatamist katsetanud maaülikooli aiandusprofessor Kadri Karp kinnitab, et kvaliteetse veiniviinamarja kasvatamine on Eesti kliimas täiesti võimalik.

Mõistagi ei kasva siin maailmas tuntud viinapuusordid, nagu «Cabernet», «Temp­ra­nil­lo» või teised. Küll on aga väga häid veiniomadusi näidanud meie koduaedades tuntud sordid, nagu Läti päritolu «Zilga» või Venemaal aretatud «Ha­sanski slad­ki».

Proovid näitavad, et meie kliimas kasvanud marjadest tehtud vein sisaldab võrreldes tuntud veinimaade veiniga märksa rohkem tervisele kasulikke bioaktiivseid aineid. Siinseid veine mekkinud väliseksperte on üllatanud ka nende rikkalik maitse.

Maksimaalselt päikest

Majaseinte ääres kosunud kobarad sobivad üksnes söömiseks, tõdes Karp. Veinimari peab kasvama avamaal nii, et päike langeks viljale igalt poolt. Üksnes nii koguvad marjad endasse piisavalt palju suhkruid, happeid ja muid kasulikke aineid.

Et päike pidevalt marjadele paistaks, vajavad viinapuud tugevat lõikamist. Kevadeti tohib seda teha alles siis, kui esimesed lehed on okstest välja kasvanud, sest viinapuu on väga tugeva mahlajooksuga taim.

Ühe võrse peale jääb Karbi sõnul kasvama üks-kaks ilusat kobarat. Suve jooksul tuleb kobarate eest eemaldada päikest varjavaid lehti.

Proovid näitavad, et Eesti kliimas koguvad viinamarjad endasse märksa rohkem happeid ja bioaktiivseid aineid kui näiteks Hispaanias või Prantsusmaal. Selle põhjus on augustikuu pikemad päevad ehk päike paistab siin marjadele kauem.

Karp rõhutas, et maaülikooli ülesanne pole toota veini, vaid katsetada sorte ja tehnoloogiat, et anda veinitootjaile teadmisi kvaliteetse marja kasvatamiseks. Seni on kõik läinud väga hästi.

Ülikooli huvi on ka analüüsida veine, et tuvastada, kas bioaktiivsed tervislikud ained elavad käärimise üle.

Rõhu aias kasvanud marjadest on mitmel aastal veini valmis kääritanud mittetulundusühingu Veinimaailm juht Jaanus Lajal. Temagi on veendunud, et siinsetest marjadest saab teha ülikvaliteetset veini. Mullu oli üks Rõhu marjadest vein rahvusvahelisel hindamisel teistest Põhjamaade veinidest parem.

Avamisega ei kiirusta

Suurtel võistlustel Eesti oma veiniga praegu siiski osaleda ei saa, sest riik pole ametlikult kinnitanud, milliseid sorte siin kasvatatakse. Rootsi registreeris sel aastal kaheksa sorti ning neil on see nüüd võimalik, rääkis Lajal.

Tänavu septembri teises pooles Rõhu aiast korjatud marjadest pressis Lajal 130 liitrit viinamarjamahla. Veini saab sellest 90–100 liitrit. «See on väga eksklusiivne vein,» ütles ta lisades, et erinevalt Euroopa suvest oli tänavune Eesti suvi veini tootmiseks väga hea.

Võttes arvesse joogi tootmiseks kulunud tööd ja vaeva, võiks ühe 0,75-liitrise pudeli hind olla 50 eurot, rääkis Jaanus Lajal. Seda veini ei müü Lajal siiski selle ega ka suurema summa eest. «Kui ma ühe pudeli ära müün, ei saa ma enam jälgida, kuidas ta ajas muutub.»

Ta lisas, et õige veinimeister avab pudeli alles siis, kui ta on veendunud, et vein on valmis. Seni Rõhu aia viinamarjadest tehtud veinidest veel ükski päris valmis ei ole.

Vein

• Veini hind sõltub selle valmistamisviisist. Populaarsed odavad veinid valmivad 14 päevaga. Neisse on lisatud suhkrut ja käärimine peatatakse kunstlike ainetega.

• Kvaliteetse Bordeaux’ veini valmistamiseks kulub viis kuud. Käärimine algab ja lõppeb naturaalselt.

Allikas: MTÜ Veinimaailm