Trikitamine töötute arvuga

Marika Tuus. Foto: Peeter Langovits

Palju meil õieti töötuid on? Kas 150 000 või 100 000 või hoopis 90 000? Valitsus püüab meeleheitlikult näidata, justkui töö kaotanute arv nädalast nädalasse väheneks. Kergeusklikud arvavadki, et inimese tööturegistrist maha võtmine tähendab talle ka töö leidmist.

Isegi neist, kes end veel registris hoiavad, on ligi pooled olnud tööta juba aasta või enam. See aga tähendab, et neile ei maksta enam ei töötukindlustushüvitist ega ka töötutoetust ja nad peavad hakkama saama napi 1000-kroonise toimetulekutoetusega. Kui aga töötu otsustaks hinge sees hoidmiseks paar tundi nädalas juhutööd teha, võib see lõppeda toimetulekuraha kadumisega.

Ent kas tuhandest kroonist peaks jätkuma elu sees hoidmise kõrval veel sellekski, et kord kuus end registris püsimise nimel näiteks Meeksist Tartusse või Lohusuult Jõhvi töötukassas näitama sõita?

Ega jätku, ja nii langebki abivajaja registrist välja. Valitsus aga raporteerib, et registreeritud töötute arv muudkui väheneb. Tegelikult on ka viimastel nädalatel uusi registreeritud töötuid juurde tulnud: vaid maieelsel nädalal 1423, aprillis kokku ligi 7000 ja koos 1. aprilli seisuga 8580.

Vahepeal sotsiaalministeerium loobus uute töötute arvu pressiteadetes teatamast ja paljud arvasidki, et neid enam juurde ei tule. Tegelikult tuleks öelda, et Eestis kui Euroopa kiireima tööpuuduse kasvuga riigis – aastaga kasvas töötute arv  27 300-lt 92 200-le – on tegemist lihtsalt ülikiire kasvu mõningase pidurdumisega.   

Registreerimata töötute arvu ei oska täna keegi isegi umbkaudu öelda. Nende seas on suur hulk nn heitunuid, kes ei usu enam töö leidmisse ja on kõigele käega löönud. On neid, kes pole töötuks jäädes töötukassas käinudki, aga ka suur hulk kodutuid, keda pole riigi jaoks olemas olnudki.

Ligi paarsada inimest kuus kaob registrist, sest jääb vanaduspensionile või otsustab minna ennetähtaegsele pensionile, kuna tööd leida pole lootust. Samuti pole puuetega inimesed töö otsimiseks alati valmis ega registreeri end ka töötuks.

Paljudes ettevõtetes hoitakse inimesi palgata puhkusel, kuigi nad on tööl olijate nimekirjas. Ka need pensionärid, kes varem töötasid ja on nüüd koondatud, ei lähe töötuna arvestusse. Lisaks veel välismaale tööd ja õnne otsima läinud.
Kui me kõik need arvud kokku lööme, saaksime tegeliku töötute hulga, mida aga keegi pole kunagi fikseerinud.

Arvatakse, et kahe aasta taguse tööhõive taastamine annaks riigieelarvele maksudena lisaks umbes 7 miljardit krooni. Muidugi jääks ära ka suure hulga töötukindlustushüvitise, töötu abiraha ja toimetulekutoetuse maksmine.

Kui valitsuskoalitsioon oleks töötust tõsiselt võtnud ja kohe algul sellega tegelema hakanud, poleks olnud vaja tõsta pensioniiga, aktsiise ega käibemaksu, loobuda teisest pensionisambast, kooli- ja matusetoetusest ning hambaravi rahast. Poleks olnud vajadust kärpida toetusi ja hüvitisi.

Aga valitsus ei tahtnud töötusega tegelda. Töötuskindlustusmaksu tõsteti 0,9 protsendilt 4,2 protsendile ja lükati kogu raskus töötukassa õlgadele. Enne seda aga likvideeriti 360 töötajaga riiklik tööturuamet. 24 miljonit krooni maksti koondamishüvitisteks välja ja  seejärel võeti 261 inimest loodud avalik-õiguslikku töötukassasse tööle tagasi.

Trikitamise ja raha raiskamisega, millele juhtis tähelepanu ka riigikontroll, taandas riik end töötuse probleemidest. Nii saigi Eestist ainuke Euroopa riik, kus uute töökohtade loomisse ei panustata peaaegu üldse, vaid selleks kasutatakse Euroopa Liidu sotsiaalfondi raha.

Andrus Ansip võib ju rääkida, kuidas me kulutame töökohtade loomiseks miljardeid, tõde on aga see, et palgatoetusteks kulutatakse vaid 80 miljonit krooni ja  sellestki on 85 protsenti Euroopa raha.

Selle rahaga on tänavu plaanis luua 6000 töökohta, praeguseks on loodud 3000, samal ajal kui töötuid on 120 000 ringis. Eelmisel aastal loodi palgatoetuste abil vaid 160 töökohta.  

Ka varasematel aastatel on meil tööpoliitikasse vähe raha pandud. Teiste Euroopa riikidega on vahe peaaegu kümne-, Taaniga koguni kahekümnekordne. Ka töötushüvitise tase on Euroopa madalaim ja töötute suhtarv rahvastikku üks Euroopa suurimaid.