Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/07/05/1876342t1h879e.jpg)
/nginx/o/2010/03/12/330408t1ha167.jpg)
Näib, et Tartu kesklinna jalgrattaparklad on tihedasti täis pargitud. Kas rattasõitjaid on Tartus võrreldes varasemaga juurde tulnud?
Vastab Tartu jalgrattateede ja liikluskorralduse spetsialist Toomas Põld:
Tõepoolest, igal aastal tuleb linnas rattaga liiklejaid juurde. Tekkinud on arvestatav hulk rattureid, kes pedaalivad ka talvel.
Tartu on rattasõiduks just paraja suurusega linn – kesklinnast igasse punkti jõudmiseks kulub umbes 15 minutit.
Rattahoidjaid juba napib ning neid tuleb juurde teha. Nii on plaanis lähiajal tuua Raekoja platsile neli uut rattahoidjat, samuti ülikooli õppehoonete juurde, raudteejaama ja bussijaama. Rattaparklaid lisandub pärast Küüni tänava remonti ka sinna.
Mida teha rattavarguste vastu?
Eestlastele meeldivad ilusad ja kallid asjad ning just selliseid jalgrattaid müüvad ka meie rattapoed.
Kui sa aga ei taha kallist ning edevat ratast, vaid lihtsalt sõiduvahendit, millega pedaalida punktist A punkti B, siis selliseid tegelikult ei müüdagi.
Mõistagi ahvatlevad kallimad rattad ka vargaid. Nende vastu tuleb soetada korralikum lukk.
Lahendus oleks ka valvega parklad, kuid nende avamiseks pole linnal praegu raha.
Mida uut toob suvi rattaliiklejaile?
Kõige suurem projekt on Võru-Aardla suunaline rattatee, millest üks osa valmib mais, teine osa augustis. Sügiseks peaks valmis saama ka teine suurem rajatis – kergliiklustee Ihastesse.