Kadunud pereema otsimiseks käivitati tapmisuurimine

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Juba kaks kuud on Maris Oleski lähedased, kolleegid ja korrakaitsjad tundnud muret naise ootamatu ja salapärase kadumise pärast.

FOTO: Lõuna prefektuur

Kaks kuud tagasi Tartus päise päeva ajal kadunud kahe lapse ema Maris Oleski otsimist pole aidanud seegi, et politsei algatas kriminaalasja tapmise asjus.



Aprillis algatatud kriminaalasi tapmise asjus ei tähenda, et uurijad Oleskit (37) juba ametlikult vägivaldse lõpu leidnuks peavad. Pigem tingis sellise paragrahvi alusel uurimise seik, et teadmata kadunud inimeste puhul on see ainus võimalus kriminaalasja alustada.

Kriminaalasi annab inimese tagaotsimistoiminguteks politseile palju suuremad võimalused. Sellest loogikast lähtus Oleski tagaotsimisel ka Tartu kriminaalpolitsei. Alles tänu sellele saadi seaduslik võimalus nõuda pankadelt välja info, kas pärast naise kadumist on kasutatud tema pangakaarti. Kahjuks see päring uurimisse edu ei toonud.

Nii on 11. märtsil Emajõelinnas kadunuks jäänud naise otsimise lähteandmed endiselt samad, mis uurimise alguses.

Teada on, et Tartu Ülikooli kliinikumis klienditeenindajana töötanud naine läks sel päeval töölt lõuna paiku korraks end lihtsalt välja tuulutama. Ilmselt plaaniga õige pea tööle naasta, sest oma dokumendid ja isiklikud asjad oli ta tööle jätnud.

Viimased andmed kahe lapse emast pärinevad veidi hiljem tehtud telefonikõnest, mille hilisem positsioneerimine näitas, et ta viibis sel hetkel Luunja mobiilimasti levialas. Uurimist aitas see info vähe, sest Luunja mobiilimasti levisse jääb sisuliselt kogu Annelinn. See tähendab kaudselt teoorias kahtlusalustena tuhandeid inimesi. Pärast seda telefonikõnet puudub naisest aga igasugune info.

Uurijaid lootsid Oleski kadumisesse selgust saada internetis aktiivse suhtlejana tuntud naise sealse suhtlusringkonna väljaselgitamisega. Ja kuigi uurijad töötasid läbi naise personaalarvuti andmed, ei õnnestunud seegi kahtlustatavate ringi koomale tõmmata.

Ühe võimalusena kaaluti ka isiklikest põhjustest lähtunud suitsiidi versiooni, ent naise tuttavate väitel ei vihjanud Olesk enne salapärast kadumist poole sõnagagi, et sooviks endalt elu võtta.

Tartu kriminaaltalituse juhi, Eesti ühe staažikama mõrvauurija Ain Balderi sõnul on pealtnäha täiesti tavalise naise nii ootamatu kadumine kindlasti üks viimase aja erakordsemaid juhtumeid Tartu piirkonnas.
«Oleme arutanud võimalust üritada tema otsimist Luunja kanti jäävatelt Emajõe luhtadelt, kuid see ala on inimjõududega läbikammimiseks liiga suur,» ütles uurija.

Balderi sõnul muudab Oleski tagaotsimise eriliseks kas või see, et seda tehakse praegu tapmise paragrahvi põhjal. «Mõnikord ei algatata teadmata kadunute leidmiseks mitme aasta jooksul selliseid kriminaalasju,» ütles ta.

Tõsi, viimane seesugune juhtum jääb Tartus lähiminevikku. Eelmisel sügisel algatas politsei tapmise põhjal kriminaalasja, selgitamaks rebaste peolt koju jalutanud 21-aastase tudengi Jaak Lõivukese kadumise asjaolusid. Paraku on ka noormees, keda viimati nähti Tartu kesklinnas, siiani leidmata.

Politsei palub abi
•    Lõuna prefektuur otsib jätkuvalt taga 1972. aastal sündinud Maris Oleskit, kelle asukoht on teadmata juba alates 11. märtsist 2010.
•    Olesk on umbes 165 cm pikk ja kõhna kehaehitusega, tal on tumedad punakad pikad juuksed.
•    Naine kandis kadumise ajal helesiniseid teksapükse, hõbehalli läikivast riidest jopet, peas oli tal helepruuni värvi kootud müts.
•    Kõigil, kes teavad midagi Oleski asukohast, palutakse politseiga ühendust võtta telefonidel 110 või 5302 2438.

Tagasi üles