Enim kaitstud linnu arvukus üha väheneb

Metsis Foto: Peeter Kümmel / Sakala

Viimase paarikümne aasta vältel on riik võtnud kaitse alla tuhandeid hektareid metsiste mängupaiku, kuid suursuguse linnu arvukus kahaneb jätkuvalt.

Aastakümneid on metsandusspetsialistid, looduskaitsjad ja jahimehed pidanud sõnasõdu. Igaühel neist on metsiste arvukuse vähenemise kohta oma versioon. Olgu argumendid millised tahes, kindlalt on teada üksnes see, et lindude arvukus väheneb ja keegi tegelikult ei tea, miks.

Riigimetsa majandamise keskus otsustas hiljuti anda teadlastele enam kui kolmsada tuhat eurot, et nad teeksid kolme aasta vältel põhjaliku kompleksuuringu.

Muutunud elutingimused

Teise kaitsekategooriasse kuuluv metsis on Eestis kõige kaitstum lind, rääkis Tartu ülikooli vanemteadur ja metsise kompleksuuringu juht Asko Lõhmus. Nimelt on Eestis võetud kaitse alla tervelt kuussada ruutkilomeetrit lindude mängualasid ja elupaiku. Ometi see ei aita ning järjest raskem on huvirühmadele põhjendada, miks peaks alasid veelgi suurendama. «Midagi tuleb teha teisiti,» nentis Lõhmus.

Suure uuringuga tahavad teadlased teada saada, mis saab end harva näitavatest lindudest.

Üks hüpotees on, et nõukogudeaegse metsakuivendamise mõjud ilmnevad alles nüüd. Metsade kooslus muutub ajapikku tihedamaks. Männikud asenduvad kuusikutega. Ka metsise elukeskkond muutub. Nimelt toituvad koorunud metsisepojad kolmel esimesel elu­nädalal liblikavastsetest, mida nad leiavad peamiselt mustikataimedelt. Kui puhmarinne muutub, kaovad ka mustikad ja lind peab toidu otsingutel rändama, mis suurendab ohtu puutuda kokku kiskjatega. Et kiskjate mõju metsiste populatsioonile on ülisuur, tuvastati juba suviste uuringutega.

Lõhmuse sõnul on teadlased täheldanud, et rännakul ohustavad pesakonda ka kuivenduskraavid. Vanalind lendab üle kraavi, kuid tibud üle ei pääse ja hukkuvad.

Soomaal, kus uurimistööd põhiliselt tehakse, on teadlastel plaanis katsetada mitmete hüpoteeside paikapidavust. «Manipuleerime musta kasti, teadmata tagajärgi,» kirjeldas Lõhmus lühidalt ees seisvat ülesannet.

Raadiosaatjad külge

Täiskasvanud suleliste selga kinnitatakse satelliitsaatjad, et jälgida lindude käitumist, kui tingimused muutuvad.

Raadiosaatjate soetamist ning lindude püüdmist korraldava Eesti Ornitoloogiaühingu juht Andres Kalamees märkis, et mure metsise pärast on suur. «Linde on pea kaks korda vähem, kui me veel viis-kuus aastat tagasi arvasime,» tõdes ta. Metsisekukki on umbes tuhat, kanu mõnevõrra rohkem.

Viimase 40 aastaga on metsiste arvukus kahanenud vähemalt viis korda.


  Metsis (Tetrao urogallus)

• Euroopa suurim kanaline, kes on levinud Euraasia metsavööndis Hispaaniast kuni Leena jõgikonnani Siberis.