/nginx/o/2011/06/12/624058t1h4070.jpg)
Tartu ringkonnakohus tegi täna otsuse tuntud küberründaja Artur Boiko (48) kriminaalasjas, muutes varasemat maakohtu otsust tsiviilhagi ja arvutite tagastamise osas, jättes karistuse siiski muutmata.
Isikuandmeid rünnanud häkkeri karistus jäi muutmata
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tartu maakohus tunnistas tänavu juulikuus Boiko süüdi arvutisüsteemi ebaseaduslikus kasutamise katses, arvutisüsteemi toimimise takistamises ja kohtuniku ähvardamises ning mõistis talle karistuseks kahe aasta ja kuue kuu pikkuse vangistuse.
Ringkonnakohus tühistas täna Tartu maakohtu 26. juuli 2013 otsuse kahe Boikole kuuluva arvuti kõvaketaste konfiskeerimise osas ja Eesti vabariigi tsiviilhagi rahuldamise osas, kinnitas Tartu kohtute pressiesindaja Krista Tamm. Ringkonnakohtu otsusega jäi tsiviilhagi rahuldamata. Lisaks kuuluvad kustutamisele kahe arvuti kõvaketastel leiduvad failid, mis sisaldavad kuriteoesemeks olevaid kirju. Seejärel tagastatakse arvutid Boikole.
Muus osas jättis ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata.
Ringkonnakohus leidis, et kuriteoesemeks oleva kirjafaili puhul arvuti kõvaketta konfiskeerimine ei ole kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning konfiskeerimise eesmärki saab saavutata ka muud moodi. Seetõttu asus ringkonnakohus seisukohale, et asjassepuutuvad failid tuleks kustutada ja arvutid koos kõvaketastega süüdistatavale tagastada.
Samuti ei nõustunud ringkonnakohus maakohtu seisukohaga tsiviilhagi osas, mille kahjuna käsitles maakohus tööajakulu, mis tekkis Registrite ja Infosüsteemide Keskusel plaaniväliste tööde tegemisega.
Nimelt leidis ringkonnakohus, et tööajakulu ei saa võlaõigusseaduse mõttes arvestada varalise kahjuna. Aeg ei ole väärtus, mille ärakulutamisest iseenesest tekiks varaline (materiaalne) kahju. Sellest johtuvalt ei hinnanud ringkonnakohus tööajakulu varalise kahjuna ja leidis, et see ei kuulu hüvitamisele.
Kohtumenetluse pooled saavad tänase otsuse vaidlustamise soovist teatada seitsme päeva jooksul.
Boikole esitatud süüdistus:
Riigiprokuratuuri esitatud süüdistuse järgi tegi Boiko 2011. aasta detsembris Sertifitseerimiskeskus ASi serverisse automatiseeritud päringute programmi kasutades üle 2,3 miljoni päringu, et tuvastada neid isikuid, kellel on olemas mobiili-ID kasutamise sertifikaat.
Seejärel tegi ta 2012. aasta jaanuaris üle 1800 identifitseerimispäringu Registrite ja Infosüsteemide Keskuse (RIK) hallatavale kinnisvaraportaalile, et saada juurdepääs portaali kasutajate kontodele nende mobiili-ID identifitseerimise kaudu. Boiko tahtest olenemata ei saanud ta siiski juurdepääsu ühelegi kasutajakontole.
Oma tegevusega häiris süüdistatav ebaseaduslikult arvutisüsteemi toimimist ja takistas RIKi avalike teenuste osutamist. Samuti tekitas Boiko RIKile materiaalset kahju summas 645,24 eurot.
Lisaks süüdistatakse Boikod kättemaksu motiivil eelmise aasta juulis tema varasemat kriminaalasja menetlenud kohtuniku ähvardamises tapmise ja tervisekahjustuse tekitamisega ning vara olulises ulatuses rikkumise ja hävitamisega.
Boiko on eelnevalt kriminaalkorras karistatud ühel korral. Arvutisüsteemide vastased kuriteod pani ta toime katseajal.