Kirjandus kõlas mitmes keeles

Pargiraamatukogus astus külma ilma trotsides kuulajate ette luulevõistluse Poetry Slam näidisesinemisel mullu suvel Ber­liinis peetud üleeuroopalise võistluse üks parimaid, sakslane Tobi Kunze. Foto: Lauri Kulpsoo

Vene, saksa, ungari, läti, inglise, prantsuse, hispaania ning vahest veel mõnes keeles – eesti keel siiski eelkõige – esitasid kirjanikud oma loomingut festivalil Prima Vista.

Seitsmes Tartu kirjandusfestival näitas end seega tõeliselt rahvusvahelisena.

Kohalikku rahvast oli küll raamatulette uudistamas vähem kui mullu, ent samas – kuigi ilm oli kohati kole, ei jäänud väliüritused ära. Nii näiteks jälgis pargiraamatukogus vigurluulevõistlust (Poetry Slam) vinges tuules erinevatel hetkedel 10–30 huvilist.

Mullu suvel Berliinis peetud üleeuroopalise Poetry Slami tippkolmik andis luulelahingu, et uudisasja siinmail tutvustada. Tartlane Jaan Malin tunnistas lõpuks sõbralikult, et seekord olid võrdselt parimad sakslane Tobi Kunze ja prantslane Dizzy Lez.

Prima Vista lõppes eile Põltsamaal. Nii nagu Tartus, tuli sealgi esitlusele kogumik «Mehed ei nuta», milles on Kristiina Ehini, Hannes Varblase, Kadri Kõusaare, Olavi Ruitlase ja Lauri Sommeri kirjapandu.

Arvamus

Dmitri Bõkov
Vene kirjanik:

Ma käin suhteliselt harva kirjandusfestivalidel, sest ma töötan palju. Ma olen Moskvas hõivatud muu hulgas ajakirjandusega. Mõnikord olen küll käinud Frankfurdi raamatumessil, mõnikord Moskva raamatufestivalidel ja mõnikord Inglismaal. Põhiliselt on see kõik.

Tartu festival tundub mulle teistega võrreldes intellektuaalse programmi intensiivsuse poolest kõige huvitavam. Mis muudesse külgedesse puutub, siis need ei ole mulle tähtsad, mulle on vestlused festivalidel kõige olulisemad. Tartus on väga meeldiv vestelda.

Rosa MarÍa RodrÍguez Magda
Hispaania filosoof ja kirjanik:

Ma olen käinud paljudel kirjandusfestivalidel Hispaanias, Puerto Ricos ja Mehhikos ning ka New Yorgis. Ma olen küll kirjandusfestivalidel osalenud, kuid kuskil mujal peale Tartu ei ole see olnud ühtaegu seotud raamatulaadaga.

Mulle avaldasid väga head muljet Prima Vista suured plagud, mis ripuvad linnas tänava kohal. See on märk, et festival ei ole mingi nurgatagune üritus, vaid et sellesse on kaasatud suur osa linnast.
Mul on kahju, et ma ei oska eesti keelt ning ei saa kõigest piisavalt lähedalt osa. Igal juhul tahan nüüd rohkem tutvuda ka eesti autorite, eriti klassikute Liivi ja Tuglase loominguga.

Juris Kronbergs
Läti luuletaja ja tõlkija:

Olen Eestis kirjandusfestivalil esimest korda, varem olen osalenud Rootsis, Inglismaal ja mujalgi.

Eesti luuletajatega on mul tekkinud aja jooksul väga head sidemed, me oleme kohtunud Eestis, Lätis ja Rootsis, kus ma elan. Ma olen rõõmus, et mul on Eestis moodustunud justkui võrgustik, nii näiteks tunnen ma üpriski hästi Jaan Kaplinskit, Andres Ehinit, Ki­vi­sildnikku ja Contrat.

Vestlused kolleegidega annavad kirjanikule väga palju juurde. Kui aga kirjanik on ka tõlkija, nagu mina olen, ning tuleb festivalile ja kohtub siin mõne huvipakkuva uue luuletajaga, siis võib tekkida kergesti soov tema loomingut vahendada.

Toimugu kirjandusfestival Eestis, Soomes, Rootsis või kuskil mujal, ikka tuleb festivalil ette midagi ootamatult huvitavat. Ja ma arvan, et see on kõige olulisem ka Prima Vista puhul.

Leonie Swann
Saksa kirjanik:

Ma ei ole küll festivalilt festivalile sõitja, kuid osalen neil siiski meelsasti. Kohtumistel lugejatega festivalidel kuulen ma sageli küsimusi, mida ma iial varem pole kuulnud, ja saan oma raamatu kohta erinevaid reageeringuid. Sel moel õpin tundma uusi kultuurilisi piirkondi maailmas.

Tartus meeldib mulle eriti see, et siinne festival ei ole kuigi kommertslik, mida aga on mõned teised. Siin on keskmes kirjanikud raamatutega, ja ma leian, et see on väga kena.