Õppejõud lõi mängu vaktsineerimisest

Tartu tervishoiukõrgkooli õppejõud Siret Läänelaid näitab vaktsineerimismängu tarvikuid: värvilisi kaarte, kus kirjas faktid ja elupildid, ning mängulauda. Foto: Margus Ansu

Õppejõud Siret Läänelaid avastas tervishoiukõrgkoolis korraldatud terviseneljapäeval, et tudengeid seminarides mõtlema ergutav vaktsineerimismäng sobib hästi ka tavakodanikele, aidates neil oma veendumusi mõista.

Laste tervise õppejõud Siret Läänelaid sai kolm aastat tagasi Ahhaa keskuselt põneva ülesande luua ühele rahvusvaheliselt tuntud mõttemängule «Decide» («Otsusta») täiesti uus, vaktsineerimistemaatikal põhinev sisu.

Lühidalt öeldes on «Decide» mäng, mis paneb inimesed vastuolulistel teemadel arutlema ning oma seisukohti üle vaatama.

Kolme aasta jooksul on Siret Läänelaid kasutanud seda mängu kõige enam õppetöös: püüdes tulevasi õdesid ette valmistada päris eluks, õpetab ta neile sel viisil veenmis- ja kuulamisoskust.

Viimasel terviseneljapäeval õnnestus Siret Läänelaidil panna selle mänguga arvamusi avaldama aga ka tavainimesi ning ta koges, et see meeldis kõigile.

Neli kuni kaheksa mängijat

Läänelaid selgitas, et kõige tõhusam on mäng nelja kuni kaheksa osavõtjaga, sest siis jõuavad kõik kõiki kuulata ja kaasa mõelda. Igaühele antakse mängualus, mis aitab tal järge pidada, ning sinna saab mängija laduda ka värvilisi kaarte, millel on kirjeldatud elupilte, esitatud teadusfakte ja püstitatud küsimusi.

Vaktsineerimisteema ülessoojendamiseks tuleb igal mängijal valida kõigepealt üks kaart, kus on kirjeldatud mõne inimese mõttemaailma.

Näiteks on seal lugu ühest vanemast naisest, kes on ratastoolis, kuna ta on põdenud noorena lastehalvatust. See naine on veendunud, et ükski vaktsineerimistüsistus pole kunagi nii hirmus kui haigus ise, ning ta soovib, et tal oleks noorena olnud võimalus lasta end vaktsineerida.

Teisel kaardil kirjeldatakse lapseootel naist, kes muretseb selle pärast, kas tema tulevase lapse esimene vaktsineerimissüst, mis tehakse juba 12 tunni vanusele, on ikka ohutu.

Iga mängija tutvustabki nüüd teistele üht kirjeldust, mille ta on valinud, ja lisab, mis ta sellest arvab. Nii selguvad mängijate hoiakud ja senised teadmised.

Edasi asuvad mängijad sirvima teadusfaktidega infokaar-

te. Näiteks on seal teemad «Immuunsus ja rinnapiim», «Vaktsiinid ja tulevik». Igaüks valib taas välja midagi, mis tundub tema meelest põnev, ning seejärel arutatakse needki seisukohad kaasmängijatega läbi.

Kui vaidlus läheb väga ägedaks, võib mängujuht lauale panna väljakutsekaardi ning proovida seal esitatuga lisada diskusioonile uut vaatepunkti. Näiteks: kes maksab ühiskonnas kinni vaktsineerimise või mittevaktsineerimisest tulenevad tagajärjed?

Ka saab mängujuht keskustelu edasi viia küsimusekaardiga, kus on uus teemapüstitus. Näiteks: ühiskond ei saa edukalt toimida seni, kuni igaüks ei võta osakest vastutust teiste inimeste heaolu eest enda kanda – see  puudutab ka nakkushaiguste ennetamist.

Valge kaart

Ka on olemas mängus valge kaart, mida mängija vajab siis, kui tahab kaasmängijate vaidlusesse sekkuda mõne küsimusega. Nii ei pea ta kõva häält kasutama.

Siret Läänelaidi kogemus ütleb, et mäng kestab poolteist tundi, ning ta lisab, et selles ei ole võitjaid ega kaotajaid. Mängu lõpus püütakse sõnastada need seisukohad, millega kõik on nõus, ning mäng ei eelda, et üksmeel peaks olema täielik.