Puisniidul sündis rekordkatse

Loodusteadlased eesotsas tartlasest botaaniku ja rohumaateadlase Kaljo Porgiga on saanud hakkama katsega, mis on omal alal maailmas ilmselt üks kõige kauem väldanuid.

Äsja esitletud artiklikogumikus «Laelatu ajalugu ja loodus» on kirjas, et Laelatu puisniidul 1961. aastal rajatud ja praeguseks üle poolesaja aasta uuritud taimkatte püsiruudud on niidukoosluste dünaamika kirjeldamise kõige enam aega nõudnud katse Eestis ja üks pikaajalisemaid maailmas.

Kaljo Porgi (1930–1981) tööd jätkasid sealsamas tema kolleegid ja mõnikord ka koolipoisid, kellest hiljem said teadlased.

«Tagantjärele üllatab, kui pikalt sai Laelatul viibitud ja mida kõike selle aja sees tehtud. Praegu on üldlevinud, et kõigepealt kirjutatakse projekt, saadakse raha ning seejärel asutakse välitööle,» meenutab artiklikogumikus Toomas Kukk 1980. aastate lõppu, mis oli ühtlasi tema kui botaaniku tee algus.

Laelatu puisniit asub Läänemaal Virtsu lähedal ning on vastu võtnud väga paljusid loodusteadlasi kodumaalt ja kaugemalt.

Põhjalik ülevaade

Rein Kalamehe, Toomas Kuke ja Marek Sammuli koostatud ning Toomas Kuke toimetatud «Laelatu ajalugu ja loodus» annab 22 autori kirjapanekus põhjaliku ülevaate Laelatu looduse ja selle uurimise ajaloost, geoloogilisest ehitusest, sealsete Kasse ja Mõisalahe veetaimestikust ja ökoloogilisest seisundist.

Tähelepanu alt ei ole välja jäänud ka selle puisniidu aineringe, taimestik, liigirikkaimad taimkatteanalüüsid, samblad, maismaateod ja pisiteod Puhtu-Laelatu kaitsealal. Tutvuda saab ka Eesti niiduteaduse koolkonna ja Laelatu bioloogiajaama rajaja Kaljo Porgi tegevusega.

Meenutusi aastakümneid väldanud uurimistegevusest on lisanud kogumikku Toomas Kuke kõrval ka teised, näiteks Tartu ülikooli semiootikaprofessor Kalevi Kull.

Sarja üheksas raamat

«Laelatu ajalugu ja loodus» ilmus teaduslike väljaannete seeria Estonia Maritima üheksanda raamatuna pärandkoosluste kaitse ühingu kirjastamisel.

Varem on samas sarjas ilmunud artiklikogumikud «Puhtu ajalugu ja loodus», «Eesti rannikumere elustik ja keskkonnaseisund», «Vormsi ja Haapsalu Tagalahe loodus», samuti Toomas Kuke ja Kalevi Kulli «Puisniidud».

Raamat
«Laelatu ajalugu ja loodus», artiklikogumik, Estonia

Maritima nr 9, 276 lk.