Mailis Reps: Eesti koolihariduse tulevik

Mailis Reps Foto: Toomas Huik / Postimees

Hariduselu on triivinud sel aastal reformide tuules. Jaanipäeva eel võeti riigikogus vastu uus põhikooli- ja gümnaasiumiseadus, pea terve aasta oleme kuulnud lubadusi õpetajate palgatõusust ning haridus- ja teadusministeerium on muutmas põhikoolide ja gümnaasiumide rahastamise aluseid.

Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning koolide rahastamise põhimõtete muutmine, niisamuti õpetajate palk on tekitanud vaenu ning loonud usaldamatuse õhkkonna.

Haridus- ja teadusministeerium on skeptikute suhtes võtnud selgelt süüdistava hoiaku, kohalikud omavalitsused on kaitsepositsioonil ning õpetajad äraootaval seisukohal.

Õpetajate palgatõus

Lapsed ja haridus on iga riigi jätkusuutlikkuse vundament. Seetõttu peaks olema meie kõigi ühine huvi leida kompromiss.

Sel eesmärgil kutsub Keskerakonna fraktsioon 3. detsembril riigikogu suures saalis kokku suure tähtsusega riikliku küsimuse arutelu, mille fookuses on Eesti üldhariduse jätkusuutlikkus.

Arutelu eesmärk on anda kõikidele osalistele võimalus oma suu kõige paremas mõttes puhtaks rääkida. Sõna saavad haridusminister, õpetajate, kohalike omavalitsuste ja fraktsioonide esindajad.

Mille üle me vaidleme ja mis meile muret valmistab? Esmalt võtan tähelepanu alla õpetajad. Suurim murekoht on õpetajate palgatõus ja töökoormus.

Nimelt tekitab küsitavusi olukord, kus minister Jaak Aaviksoo lubab õpetajatele 11-protsendilist palgatõusu, ehkki järgmise aasta riigieelarvesse on planeeritud vaid 4,7-protsendiline reaalne palgakulude kasv.

Peale selle valmistab muret õpetajate töökoormus, sest kooliseaduse muudatustega kaotati nõue, mitu tundi tuleb õpetajal täiskoormuse saamiseks klassi ees anda. Praegu kehtib vaid õpetajate 35-tunnine tööaeg ja pole mingisugust kindlustunnet, et ta ei pea klassi ees andma just nimelt 35 ainetundi nädalas senise 18–24 asemel.

Haridusreformi käigus kaotati õpetajate atesteerimise astmed. Praegustest noorempedagoogidest, pedagoogidest, vanempedagoogidest ja õpetajatest-metoodikutest saavad ühel pulgal olevad õpetajad.

Ametijärkude kaotamisega muutub õpetajaamet veel staatilisemaks ning kaob motivatsioon arendada end erialaselt.

Peale madala palga võib atestatsiooniastmete kaotamine kujuneda potentsiaalsete noorte õpetajate argumendiks, miks kooli tööle mitte asuda. Pole ju mingisugust võimalus karjääri teha.

Muudatused hariduses puudutavad teravalt ka koolilapsi. Esiteks on suur oht, et kaovad kodulähedased maakoolid. Hariduse uues rahastamismudelis on õpetajate palgad seotud õpilaste arvuga klassis.

Põhikooliõppes eraldab riik raha õpetajate tööjõukuludeks täies mahus, kui klassis on keskmiselt 24 õpilast. Gümnaasiumis peab klassis olema aga keskmiselt 32 õpilast. Niivõrd suurte klassi piirnormide kehtestamise korral võime juba mõne aja pärast näha paljude põhikoolide hääbumist.

Kaovad ka paljud gümnaasiumid või jäävad valdade-linnade rahastada. Kui kohalikud omavalitsused ei suuda gümnaasiume lisarahastada, siis tuleb need kinni panna.

Ma ei saa nõustuda regionaalminister Siim Valmar Kiisleri seisukohaga, et kodulähedasest koolist tähtsam on kvaliteetne haridus.

Esiteks annavad väga paljud maakoolid lastele kvaliteetset haridust.

Ja teiseks, kui riik valib koolivõrgu korrastamisel suuna, kus laps peab igal koolipäeval sõitma vähemalt ühe tunni kooli ja ka tagasi koju, siis tuleb juba nüüd mõelda logistilistele lahendustele. Kuidas panna bussiliiklus tööle nii, et laps jõuaks igal koolipäeval õigeks ajaks kooli. Et laps ei peaks koolipäeva lõpus bussi oodates aega surnuks lööma. Sama suurt tähelepanu tuleb pöörata ka õpilaskodude loomisele.

Komplekssed lahendused

Hariduse reformimise käigus on pidevalt suurenenud kohalike omavalitsuste rahaline vastutus. Juba uue õppekavaga kirjutati koolipidajale ehk kohalikule omavalitsusele juurde kohustusi, milleks ei ole linnadel ja valdadel aga raha.

Majanduskriisi aastatel vähendati omavalitsustele laekuvat tulumaksu osa, mis on tekitanud suure puudujäägi valdade-linnade eelarvetes. Seetõttu on äärmiselt kahju, et kooli psühholoogide, logopeedide ja ülejäänud tugipersonali palgarahaks ei ole riigilt ette nähtud mitte mingisugust toetust.

Haridus- ja teadusministeerium on seadnud eesmärgiks pakkuda Eestis kvaliteetset, kättesaadavat ning õppija ja ühiskonna vajadusi arvestavat haridust. Et ministeeriumi visioon ei jääks pelgalt paberile, on meil vaja välja töötada komplekssed ja kõiki osalisi rahuldavad lahendused.

Enne järgmise aasta riigieelarve vastuvõtmist peame astuma suure sammu ühisosa leidmise suunas. Jääb vaid üle loota, et jõulukuu alguses riigikogu suures saalis toimuval arutelul jagub koostöötahet ning soovi leida toimivaid lahendusi.