Rukkilille lasteaia laiendamine 120 koha võrra, mida linn pidi 2009. aasta sügise plaanide järgi alustama 2010. aastal, algab praeguste plaanide järgi 2015. aastal. Tammelinnas peaks olema lõpetatud Kulli tänava kuni 240 kohaga lasteaed. Ehitus pidanuks algama tunamullu.
Kulli tänava lasteaia kohta linn enam uusi lubadusi ei jaga. Rukkilillega tahtis linn tuleval aastal justkui alustada, aga eelarve eelnõu kärpimisel lükkas jälle edasi. Abilinnapea Tiia Teppani sõnul toetas seda argument, et 2015. aastal on võimalik ehitada odavamalt, sest ilmselt maabub järjekordne euroabilaev.
«Lapsed, täna sööte kartulit ja jahukastet. Tuleval pühapäeval on lihakarnis hullud päevad, siis saate hakklihasousti!»
Miskipärast ma ei usu, et pere, kes maksab Tartu linnakassasse makse ja peab sellest hoolimata kulutama eralastehoiule näiteks 150 eurot kuus, tunneb suurt lohutust sellest, et Tartu saab kunagi tulevikus lasteaiakohad odavamalt. Sellisel kombel, nagu valib linnavalitsus – lükkame raha säästmiseks seaduse täitmist edasi –, pole lapsevanemal võimalik valida.
Reformierakonna 2007. aasta unenäost, et lasteaiajärjekord peaks kaduma Tartus paari aastaga, võib veel aru saada. Surfati ju siis igavese peadpööritava majanduskasvu lainel.
2009. aasta sügise ennustused, millele viitasin eespool, tõestavad juba küündimatust. Viibiti täielikus majandusaugus. Soolikasild oli valmis, nii et linna lähiaastate laenukoorem pidi olema ka välja rehkendatud. Totaalseid üllatusi poleks ju tohtinud tulla.
Linnavalitsus näikse olevat siiski üllatunud, et raha on ikka vähe. Mida siis teha? Mida linnavalitsus paistab plaanivat teha? Paistab istuvat ja ootavat, et üha uued sõimeealiste aastakäigud sõimeeast välja kasvaks.