Martin Pau: lasteaiasaba kaob ise

Martin Pau

FOTO: Postimees.ee

Tartu lasteaiajärjekord kaob hoolimata linnavalitsuse initsiatiivitusest. Kaob iseenesest, sest lapsi sünnib jälle tasapisi üha vähem. Kui linn uute lasteaedade ehitust veel kord või paar edasi lükkab, saabki Urmas Igale-lapsele-lasteaiakoht Kruuse teatada: millest te, ajakirjanikud, siin üle kümne aasta jaurasite, seda probleemi meie lapsesõbralikus linnas ju pole!

Rukkilille lasteaia laiendamine 120 koha võrra, mida linn pidi 2009. aasta sügise plaanide järgi alustama 2010. aastal, algab praeguste plaanide järgi 2015. aastal. Tammelinnas peaks olema lõpetatud Kulli tänava kuni 240 kohaga lasteaed. Ehitus pidanuks algama tunamullu.

Kulli tänava lasteaia kohta linn enam uusi lubadusi ei jaga. Rukkilillega tahtis linn tuleval aastal justkui alustada, aga eelarve eelnõu kärpimisel lükkas jälle edasi. Abilinnapea Tiia Teppani sõnul toetas seda argument, et 2015. aastal on võimalik ehitada odavamalt, sest ilmselt maabub järjekordne euroabilaev.

«Lapsed, täna sööte kartulit ja jahukastet. Tuleval pühapäeval on lihakarnis hullud päevad, siis saate hakklihasousti!»

Miskipärast ma ei usu, et pere, kes maksab Tartu linnakassasse makse ja peab sellest hoolimata kulutama eralastehoiule näiteks 150 eurot kuus, tunneb suurt lohutust sellest, et Tartu saab kunagi tulevikus lasteaiakohad odavamalt. Sellisel kombel, nagu valib linnavalitsus – lükkame raha säästmiseks seaduse täitmist edasi –, pole lapsevanemal võimalik valida.

Reformierakonna 2007. aasta unenäost, et lasteaiajärjekord peaks kaduma Tartus paari aastaga, võib veel aru saada. Surfati ju siis igavese peadpööritava majanduskasvu lainel.

2009. aasta sügise ennustused, millele viitasin eespool, tõestavad juba küündimatust. Viibiti täielikus majandusaugus. Soolikasild oli valmis, nii et linna lähiaastate laenukoorem pidi olema ka välja rehkendatud. Totaalseid üllatusi poleks ju tohtinud tulla.

Linnavalitsus näikse olevat siiski üllatunud, et raha on ikka vähe. Mida siis teha? Mida linnavalitsus paistab plaanivat teha? Paistab istuvat ja ootavat, et üha uued sõimeealiste aastakäigud sõimeeast välja kasvaks.

Kui linna plaanid jälle uppi ei lenda, on kolme aasta pärast Tartus juures 240 lasteaiakohta. Sellise tempoga võtab lasteaiajärjekorra kaotamine Tartus aega veel ligi kümme aastat. Ei tahaks kurja kraaksuda, aga usun, et hiljemalt siis ongi iibelangus teinud oma töö ja osa sõimerühmi võib rentida taas vürts- ja kaltsupoodnikele, nagu kakskümmend aastat tagasi.

Tallinnas, Rae vallas, Saue vallas, Tartu vallas ja ehk veel kuskil on hakatud ehitama moodullasteaedu. Need on ajutised, vundamendita hooned, mis pannakse suurtest valmisdetailidest kokku vaid mõne nädalaga. Tartu võiks võtta Rukkilille lasteaiale mõeldud paar miljonit eurot ja kaotada mooduleid rentides pea päevapealt kogu 700-pealise aiajärjekorra.

Ainus tõsisena näiv vastuargument, mille lasteaedade eest vastutavalt Tartu abilinnapealt Tiia Teppanilt välja meelitasin, oli: me ei tea veel, kui hästi need talvel sooja peavad.

Mina tean. Küsisin järele Rae vallast Assakult, kus neljarühmaline moodullasteaed on elanud üle viis talve. Lasteaia direktor kinnitas, et moodulmajas on ehk isegi soojem kui peamajas, nii-öelda päris majas. Midagi kriitilist direktor öelda ei osanud. Assaku lapsevanemate algsed eelarvamused on teinud kannapöörde.

Eile käisin Tartu valla Kõrveküla uues moodullasteaias. Soovitan soojalt sellist ekskursiooni kõigile, kes ütlevad, et normaalne inimene oma last kuhugi konteinerisse ei topi. Tartu linnavalitsusel soovitan aga võtta moodullasteaiad tõsiselt ja kärmelt kavva. Kärss-kärnas-maa-külmand-retoorika on muutunud juba väga tüütuks.

Tagasi üles