Selle aasta esimese üheksa kuuga esitati Tartu töövaidluskomisjoni 222 avaldust, millest 32 olid nõuded töötajate vastu.
Töövaidluskomisjon sai paarsada avaldust
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Suurem osa pöördumisi olid töötajate nõuded töötasude, lisatasude ja hüvitiste kohta, need enamasti ka rahuldati. Tööandjad vaidlustasid enamasti töötaja poolt töölepingu erakorralise ülesütlemise.
Tartu töövaidluskomisjoni juhataja Jevgeni Kupri juhtis tähelepanu sellele, et on muutunud töövaidluskomisjoni otsuse kohtus vaidlustamise kord.
«Kohtusse pöördumise tähtaeg on üks kuu. Kui kumbki pool ei esitanud maakohtusse avaldust, jõustub töövaidluskomisjoni otsus pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist. Muutunud on see, et kohtu nõudmisel peab hagi esitama ka see pool, kes on esitanud töövaidluskomisjoni avalduse. Sõltumata sellest, et komisjoni otsuse vaidlustas teine pool,» selgitas Kupri.
«Näiteks on töötaja esitanud töövaidluskomisjonile avalduse. Komisjon on avalduse rahuldanud, kuid vastaspool on töövaidluskomisjoni otsuse kohtus vaidlustanud. Sõltumata sellest, et vaidlustas vastaspool, peab ka töötaja esitama kohtusse hagi oma nõuete kaitseks. Kui töötaja hagi ei esita, siis lõpetab kohus kostja taotlusel menetluse, aga töövaidluskomisjoni otsus ei jõustu,» rääkis Jevgeni Kupri.
Kui töövaidluskomisjoni otsust ei vaidlustata ja vastaspool vabatahtlikult komisjoni otsust ei täida, peab huvitatud pool taotlema töövaidluskomisjonilt otsusele jõustumismärget. Komisjon kontrollib, kas otsus on vaidlustatud, ja kui seda ei ole tehtud, paneb otsusele jõustumismärke.
Kui kohustatud pool peale jõustumismärke panemist ikka veel otsust vabatahtlikult ei täida, on asjast huvitatud poolel õigus pöörduda täitevametniku poole, kes pöörab otsuse sundtäitmisele.