Tartu uus eelarve tuleb tänavusest väiksem

Foto: TPM

Tartu tuleva aasta eelarve on 134 358 634 eurot, nii nähtub eelnõust, mille linnavalitsus saatis eile volikogusse arutada. Tulumaksu laekumine suureneb küll 5,3 protsenti, kuid sellest hoolimata eelarve tänavusega võrreldes kahaneb.

Tartu rahandusosakonna juhataja Külli Lust ütles, et eelarve kahanemisel on kaks põhjust.

Esiteks hakkavad ühe eurorahastusperioodi toetused lõppema, uued pole veel avanenud. Teiseks kasvatas tänavuse eelarve suurust laenude refinantseerimine ligemale paa-rikümne miljoni euro võrra (tuleval aastal umbes 8,5 miljonit) – raha küll liikus, kuid selle eest ei saanud midagi ehitada või kellelegi palka maksta.

Võrreldes käesoleva aasta täpsustatud eelarvega kahaneb Tartu tuleva aasta eelarve 15 protsendi ehk 24 miljoni euro võrra. Väheneks veelgi enam, kui linn ei kavandaks laenata 1,9 miljonit eurot, et katta Idaringtee ehituse omaosalust.

Tartu uus rahanduse abilinnapea Kajar Lember ütles ka, et see laen oli vajalik eelarve tasakaalu saavutamiseks, vastasel korral tulnuks jätta mitu muud investeeringut tegemata.

Palgatõusud

Nii linnapea Urmas Kruuse kui ka abilinnapea Lember rõhutavad uuest eelarvest kõneldes, et selle keskmes on inimene ja et haridus-, kultuuri- ja sotsiaalvaldkonnas tuleb palgatõus, milleks kulub umbes 2,2 miljonit eurot.

See on lõviosa linna maksutulude kasvust ja peaaegu niisama palju, kui linn võtab laenu juurde.

Palgatõus on valdkonniti erinev. Lasteaiatöötajate palgatõusuks läheb umbes miljon eurot. Keskmine tõus on 7,4 protsenti, lasteaiaõpetajatel vähem, ning alampalga saajatel 11 protsenti. Absoluutarvudes ei ole tõus mõistagi sadat eurot.

Sotsiaalvaldkonna töötajate palgatõusu suuruseks on kavandatud 10 protsenti kõigil ja see puudutab nii ametnikke kui ka allasutuste töötajaid, selgitas Lust.

Kultuurivaldkonna töötajate palgatõusuks on kavandatud viis protsenti, aga see jääb kultuuriosakonna otsustada, kellel kui palju palk suureneb.

Lember lisas, et linnavalitsuse kõigi osakondade palgafond veidi suureneb.

Linna põhitegevuse kuludeks on 2014. aastal kavandatud 98,9 miljonit eurot ehk ligi 1 protsent rohkem kui tänavu. Üle poole põhitegevuse kuludest on haridusvaldkonna kulud.

«Olgugi et eelarve väheneb, suudab Tartu linn investeerida siiski viiendiku eelarvest, mis on päris hea tulemus,» nimetas Lember ühe põhjuse rõõmustada. «Arvan, et päris mitu põhimõttelist asja saab edasi liikuma, kasvõi Soinaste-Aardla ringristmiku projekt, Idaringteega tekib uusi liikumisvõimalusi.»

Investeeringute eelarves on kõige suurem kuluobjekt Idaringtee ehitus ühes Ringtee sillaga, selleks on kavandatud 13,3 miljonit eurot. Muudeks teeremontideks ja -ehitusteks kokku on 1,1 miljonit eurot, millest osa on omakorda juba tehtud tööde eest tasumiseks. Jalg- ja jalgrattateede rajamiseks on kavandatud 200 000 eurot ja kruusateede asfaltimiseks 64 000 eurot.

Järgmisel aastal plaanib linn toetada 229 eralasteaiakoha loomist ja jätkata munitsipaallasteaedade projekteerimist. Kõige suurem investeering haridusvaldkonnas on uue gümnaasiumihoone Nooruse 9 remont.

Lasteaedade investeeringuteks on kavandatud 608 000 eurot, põhikoolidesse 227 000 eurot ja gümnaasiumidesse 4,1 miljonit, millest omakorda 3 miljonit läheb Nooruse tänava koolimajale.

Murekoht

Investeeringute eelarves on aga selgelt näha, et protsenti hoiavad kõrgel toetused. Toetustest tuleb 15,6 miljonit eurot, linna oma panus koos laenuga on 11 miljonit.

Linna tulumaksu laekumise kasvu prognoosi juures on tähelepanuväärne, et see tuleb palkade, aga mitte niivõrd tööhõive suurenemisest, osutas rahandusosakonna juhataja Külli Lust.

«Tartul on isegi hästi, sest me töötame tõmbe- ja regioonikeskusena,» sõnas Lember. «Siin pigem on töökohtade kahanemist vähem kui ümberkaudsetes omavalitsustes. Probleem see loomulikult on ja sellega tuleb tegeleda, et töökohti oleks ja inimesed tahaksid tulla Tartusse tööle.»

Teine suurem teema, millega Lemberi meelest tuleb tegelda, on omavalitsustele tuleva tulumaksuosa suurendamine. «See on ka laiem riigi juhtimise küsimus. Masu ajal kõik koos kannatasid, praegu ei ole omavalitsused ikka veel oma osa tagasi saanud,» ütles Lember. «Investeeringu osa on puudu.»

Volikogus on eelarve esimene lugemine 5. detsembril.


Selle loo valmimist saatis töövari Elis Laasberg Elva gümnaasiumist.