Salapärane tiivuline talvitub linnas

Arvukalt häälitsevad hõbe-nahkhiired Jaama 195 kortermaja juures. Kõrghoonete praod ja ventilatsiooniavad võivad olla neile sobivaks talvitumiskohaks. Foto: Matti Masing

Teadlased alles uurivad, kas sel sügisel ootamatult Tartusse saabunud hõbe-nahkhiirtele on Emajõelinn peatuspaik rändeteel või jäävad nad siia talvituma. Teada on aga, et nii palju selle liigi esindajaid pole siin varem kohatud.

Loodusteadlased Matti Masing ja Lauri Lutsar on seni avastanud Tartus hõbe-nahkhiiri (Vespertilio murinus) vaid väga üksikutel juhtudel.

Sel sügisel on nad kuulnud loomakeste valdusalahäälitsusi aga lausa kõrvaga ja mitmes kohas. Territooriumihäälitsused võivad viidata sellele, et neil on plaanis jääda linna talvituma, selgitas Matti Masing.

Annelinnas tegid loomakesed oktoobri lõpus häält üheksas kohas. Enim võis neid lendamas kohata näiteks Jaama 195 ees, Mõisavahe 36 taga ja Anne 59 taga kõnnitee kohal. Tuvastatud on neid aga ka Karlovas Aleksandri tänaval.

Kuuldav palja kõrvaga

Eesti asub hõbe-nahkhiirte areaali piiril. Nende levikuala on rohkem ida pool, metsavööndites kuni Vaikse ookeanini. Hõbe-nahkhiir talvitub maapealsetes varjepaikades mitmel pool Kesk- ja Lõuna-Euroopas.

Eestis on hõbe-nahkhiire territooriumihäälitsusi kuuldud väga harva. Suviti on nad meil üliharuldased. Talvitumisest Tartus on seni teada vaid üks juhtum, kui loomake leiti Emajõe-äärsest Archimedese majast.

Sel sügisel on uurijad kuulnud Tartus häälitsemas aga päris mitut hõbe-nahkhiirt. Nende arvukust pole siiski võimalik täpselt hinnata, sest loomakesed ei häälitse sugugi igal õhtul ning vahepeal lendavad nad toitu otsides kaugemale.

Toitumislendudel tekitab loom pidevalt kajalokatsioonisignaale sagedusel umbes 25 kHz. Inimene neid hääli palja kõrvaga ei kuule, selleks on vaja ultrahelidetektorit. Territooriumihäälitsusi (14 kHz) on aga kuulda ka palja kõrvaga.

«Siis piiksub ta nagu tavaline hiir, kuid märksa võimsamalt,» kirjeldas Lauri Lutsar. Häälitsedes tiirutab loom kindlas piirkonnas, tehes mõnekümne meetri raadiusega ringe. Piiksumist võib kuulda umbes 50 meetri kaugusele.

«On selge, et selle liigi sügise-talvevarjepaiga kasutuses on toimunud hiljuti muutus,» leidis Matti Masing.

Masing soovitab hõbe-nahkhiiri otsida ka Narvas, Rakveres, Viljandis ja mujalgi. «Loodushuvilistele on avanenud uus võimalus: linnulaulu kõrval saab nüüd kuulata ka nahkhiirte «laulu»,» ütles ta. Tähelepanekutest ootavad Masing ja Lutsar ka teateid.

Hoida jahedas

Nahkhiire leidmine keset talve tekitab inimestes kahtlemata nõutust: mida loomakesega teha? Lauri Lutsari sõnul on meil vähe kogemust, kuidas hõbe-nahkhiirt üle talve pidada või kuhu ta talvituma panna. «Parem kui nahkhiir saaks siiski ise hakkama,» tõdes ta.

Hõbe-nahkhiirt tuleks hoida jahedas, et ta ainevahetus oleks aeglane, ja esimesel võimalusel teatada temast nahkhiireuurijatele.