Õpperänne Euroopas saab lisaraha

Euroopa Liidu lipp ja euromünt. Foto: SCANPIX

Nädala alguses kiitis Euroopa Parlament heaks uue haridus-, koolitus-, noorte- ja spordiprogrammi Erasmus+, millega tahetakse pakkuda välismaal õppimise või töötamise kogemust suuremale hulgale noortele.

Erasmus+ on nn katusprogramm, mis koondab Euroopa elukestva õppe programmi, «Euroopa noored» ning Euroopa Komisjoni rahvusvahelised kõrgharidusprogrammid. Juurde liideti veel spordiprogramm, kust saab raha taotleda rahvaspordiprojektidele.

14,7 miljardi euro suuruse eelarvega Eramus+ alustab jaanuaris. Võrreldes praegusega on eelarve 40% suurem.

See aga ei tähenda, et välismaal õppijad hakkaks saama suuremaid toetusi, vaid seda, et rahvusvahelist kogemust pakutakse suuremale hulgale inimestele. Kuid hoolimata otsusest rohkem raha eraldada ei suurene toetuse saajate hulk veel niipea.

SA Archimedes hariduskoostöö juht Anne Hütt põhjendas seda sellega, et 2016. aastani püsivad eelarved sarnased eelnevate aastate eelarvetega. «Pärast 2016. aastat pidavat tulema aga hüppeline tõus,» rääkis Hütt.

Tähtsa muudatusena toob ühendprogramm kaasa laenutagatiskava, mida haldab Euroopa Investeerimisfond. Laenutagatiskava on mõeldud näiteks üliõpilastele, kes soovivad läbida kogu magistriõppe välismaal, riiklikku toetust ja laenu antakse selleks harva.

Kuigi Archimedes ise laenutagatiskavadega tegelema ei hakka, teadis Hütt, et neil, kes lähevad mõnda Euroopa riiki magistrantuuri, on võimalik taotleda üheaastase magistriõppe korral 12 000 ja kaheaastase magistriõppe korral 18 000 eurot laenu.

Erasmus+ programmist on võimalik saada toetust rohkem kui neljal miljonil inimesel. Nende hulgas kahel miljonil üliõpilasel, 650 000 kutsekooliõpilasel ja praktikandil ning üle poole miljoni välismaal noorteprojektides osalejal ja vabatahtlikul.