Kas Tartu linna koolides peaks olema gümnaasium ja põhikool lahutatud ning kas linn peaks andma Mart Reiniku gümnaasiumi ja Herbert Masingu kooli riigile ehk muutma need üle-eestilisteks riigikoolideks?
Marju Himma: mis gümnaasiumid jäävad alles?
/nginx/o/2019/04/13/11947720t1h79fe.jpg)
10. mai 2010, 11:16
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Möödunud nädalal kogunes ühise laua taha koolivõrgu korrastamise komisjon, milles linnavalitsuse liikmed ja koolijuhid arutasid just nende küsimuste üle.
Mõne aasta taguse uuringu järgi pooldab pea 60 protsenti õpetajatest põhikooli ja gümnaasiumi lahutamist. Gümnasistidest pooldab seda 66,6 protsenti.
Koolijuhid leidsid, et ideel võiks olla jumet, kuid peamine küsimus on: millised koolid jätkavad mõlema õppeastmega?
Koolijuhtide arvates hakkavad lapsevanemad eelistama neid põhikoole, mille juures tegutseb ka gümnaasium, sest nii on suurem tõenäosus sinna edasi õppima pääseda.
Samuti tõid mitmed haridusjuhid välja õpetajate soovi olla pigem gümnaasiumi- kui põhikooliõpetaja, viimast peavad õpetajad vähem pres-tiižseks. Mitmed tõstatasid pigem probleemina põhikooli kui eraldiseisva õppeastme madala maine, millele tuleks sisulisemalt tähelepanu pöörata.
Seadus näeb ette, et gümnaasiumis peab olema vähemalt kolm õppesuunda.
Mitmetes koolides on nendeks humanitaar-, reaal- ja sotsiaalharu. Paraku pole aga ühe paralleelklassiga selliselt õpetada võimalik.
Siiani on õpilaste nappuse tõttu räägitud kolme Tartu gümnaasiumi sulgemisest.
Forseliuse, kunsti- ja Raatuse gümnaasium on need koolid, mis praegu töötavad gümnaasiumi osas ühe paralleelklassiga ning mida tõenäoliselt ootab ees jääda üksnes põhikoolina tegutsema.
Pearahast elav gümnaasium suudab põhimõtteliselt toime tulla ka siis, kui klassis on piirmäära ehk 36 õpilase asemel 30.
Samas on aga juba praegugi osas koolides näha väljalangevust ning ka nende 30 õpilase kokkusaamisega on raskusi. Olukorras, kus gümnaasiumiikka jõudvaid noori on aasta-aastalt üha vähem, jäävad nii mitmeski gümnaasiumis ilmselt juba sel sügisel paljud pingid tühjaks.
Nii ongi tõusetunud küsimus, kas need kolm eelmainitud gümnaasiumi on ainsad, mis vaid põhikooli osaga tegutsema jäävad?
Abilinnapea Jüri Sasi sõnul on pigem tarvis kaaluda, kui paljud gümnaasiumid üldse koos põhikooliga tegutsema jäävad.
Samas tuleb arvestada faktiga, et juba viie aasta pärast lähevad kooli viimaste aastate laste sünni tõusu ajal sündinud.
See tähendab jällegi, et aastaks 2015 on taas vaja põhikoolidesse enam paralleelklasse ning suuri klassiruume.
Aastaks 2024 peab olema aga valmis neid lapsi gümnaasiumidesse mahutama. Selleks ajaks on gümnaasiumisse astumas kolmandiku võrra enam lapsi kui praegu.
Teise teemana räägiti komisjonis riigikooli ja -gümnaasiumi loomist Mart Reini-ku gümnaasiumi (MRG) ja Herbert Masingu kooli puhul.
Kui 2005. aastal sõlmiti leping Riigi Kinnisvara ASiga (RKS), kehtis raamatupidamisseadus, mille järgi tehingud RKSiga ei käinud linna laenukohustuse sisse.
Kaks aastat hiljem aga seadust muudeti ning selle järgi tekkis linnale järsku 174-miljoniline laenukohustus, mis praeguseks tähendab suurt laenukohustust ning paneb piduri peale uute laenude võtmisele ja teiste koolimajade remondile.
Praegu oleks võimalik anda need kaks kooli, MRG ja Masingu kool, üle riigile koos kinnisvara, laenu, õpilaste ja õpetajatega.
Koolijuhid leidsid, et esmalt tuleks kindlasti MRGs eraldada gümnaasiumiosa ning riigile üle anda ainult see. Masingu kooli sooviks riik üle võtta just erivajadustega laste õpetamise mudeli pärast, mida mujal Eestis pole. Samas tähendaks seegi õpilaste siia õppima tulemist üle Eesti.