Uued lambid täitsid ootusi

Valgus kandub lambilt tänavale peegelkorpuse kaudu. Nimelt ei tohi valgusti kellelegi otse silma paista ja teda pimestada. Foto: Margus Ansu

Vanimad Tartu tänavavalgustid pärinevad sügavast nõukogude ajast, uusimad neist panevad aga ka väliskülalisi pead kuklasse ajama.

LED-tehnoloogia areneb praegu hullumeelse kiirusega. Veel mõne aasta eest olid dioodlambid sedavõrd kallid, et hoolimata energiasäästust ei tasunud nad end oma eluea jooksul lihtsalt ära.

Nüüd maksab 110-vatine LED-tänavavalgusti umbes 360 eurot. See on küll tunduvalt kallim 200-eurosest 250-vatisest naatriumlambist, kuid kui arvestada kehtivat elektrihinda, tasuvad uued lambid end ära juba pisut rohkem kui kahe aastaga. Elektrihind tulevikus aga ilmselt ei kahane.

Tuntav kokkuhoid

Kevadel 242 000 euro eest üles pandud 470 dioodlampi on toonud kaheksal Tartu tänaval 50-protsendise energiakokkuhoiu, kinnitas Tartu tänavavalgustuse peaspetsialist Sven Ilves.

Varem keerasid inimesed kodus lakke 100-vatised pirnid, nüüd piisab vaid pisut võimsamatest, 110-vatistest valgustitest kottpimedate tänavate valgustamiseks.

Nõukogude ajal ja ka taasiseseisvunud Eesti algusaastatel põlesid meie tänavate kohal peaaegu viis korda võimsamad hõõgniidiga pirnid. Tartus on suurem osa neist asendatud 250-vatiste naatrium- ehk gaaslahenduslampidega, kuid ka nende elektrikulu on praegust energiahinda arvestades liig.

Ilves lisas, et 250-vatistel lampidel võtavad ballasttrafod kohati pea sama palju elektrit kui lambid ise.  

Võrreldes naatriumlampidega kulutavad tänavu kevadel üles pandud LED-lambid elektrit kuni 70 protsenti vähem.

Mahavõetud gaaslahenduslampidest ligi paarsada on linn andnud tasuta teistele omavalitsustele, kus seni on põlenud veel vanemad ja energiaahnemad valgustid.

Kevadel linna üles saanud tuled on praegu aga juba tehnoloogia eilne päev. Oktoobri alguses lasi linn Vabaduse puiesteele ja Orava tänavale prooviks üles panna kaksteist 108-vatist eelprogrammeeritavat kõige uuema tehnoloogiaga valgustit.

«Rootsi kolleegid käisid ja ütlesid, et nemad ei ole selliseid veel näinud,» rääkis Ilves. Et need valgustid on andnud veelgi suuremat kokkuhoidu, ostab linn lähiajal 450 just sellist valgustit.

Ilvese kinnitusel on riigihange juba tehtud ning kontrollitakse pakkumuste vastavust hanketingimustele. «Praegu võib öelda vaid seda, et hankel osales kuus firmat.»

Eelprogrammeeritavaid lampe saab panna põlema vastavalt vajadusele väga erineva võimsusega. Nii põlevad näiteks Vabaduse puiestee lambid pimeduse saabumisest kella 21ni täisvõimsusel. Pärast seda jääb inimeste hulk tänaval väikeseks ning piisab 75-protsendisest võimsusest.

Südaööst kuni hommikul kella kuueni on lambid pandud hõõguma poole võimsusega ning pärast kella kuut kuni valgenemiseni on võimsus jälle sada protsenti.

Põlemise intensiivsus sõltub suuresti ilmaoludest, selgitas Ilves. Nimelt pole talvel lumega vajadust kasutada kogu võimsust ning öösel kasutatakse vaid 30–40 protsenti võimsusest. Niisamuti ka kesksuvel.

Uuendamine jätkub

Et lampide tasuvusaeg on sedavõrd lühike ning elektrihindade kujunemist ei saa ennustada, plaanib linn Ilvese kinnitusel valgustite väljavahetamist kindlasti jätkata.

Sama kinnitas ka linnamajanduse osakonna juhataja Rein Haak, kelle sõnul on Tartu esitanud keskkonnainvesteeringute keskusele veel ühe rahataotluse. Detsembris selgub, kas keskus toetab linna 470 LED-valgusti ostul. Uue aasta linnaeelarvesse on lampide ostuks kirjutatud küll kõigest 10-protsendine omaosalus.

Linn on pidanud läbirääkimisi ka heitmekvootide müügist saadava raha kasutamiseks tänavavalgustuses, kuid seni pole see tulemusi andnud.

Tartu enam kui 11 500 tänavavalgusti töös hoidmiseks kulub aastas umbes 7400 MWh elektrienergiat.