Kliinikumi nakkusarst Matti Maimets ütles, et maailmas on alati mingid kindlad asjad, mis kunagi ei jää tulemata, ning gripp kuulub nende hulka.
Tänavuse hooaja gripp sarnaneb mullusega
«Enne jõule peaksid kõik inimesed vaktsineeritud olema,» manitses Matti Maimets. Ta ütles, et vaktsineerides kaitsevad inimesed kõigepealt iseennast ning seejärel ka oma lähedasi, eriti kui peres on alla nelja-aastasi lapsi või eakaid vanavanemaid.
Maimetsa sõnul ootab meid ees tavaline gripihooaeg, kuid sedagi ei maksa alahinnata.
«Tänavuse gripivaktsiini koostis ei erine väga palju eelmise aasta omast, sisaldades kahte A-gripi ja ühte B-gripi tüve,» rääkis ta. «Vaktsiin on Eestis päral ning seda tasub küsida perearstikeskustest.»
Matti Maimets tõi hea näitena esile Tartu ülikooli kliinikumi, mille töötajatest on vaktsineeritud juba tuhatkond. See teeb ligi 30 protsenti kõikidest töötajatest, kes patsientidega iga päev kokku puutuvad. Ta lisas, et vaktsineerimine on loomulikult vabatahtlik ning inimesi ei tohi sundida, saab vaid veenda.
Vaktsiin või mask
«Minu nakkusosakonnas ei ole äraütlejaid olnud, aga kord on meil niisugune, et kui keegi vaktsiinist keeldub, siis kannab ta terve gripihooaja tööl olles ees meditsiinilist maski. Uuringud on näidanud, et sel juhul inimene oma töökaaslasi ei nakata.»
Maimets lisas, et töökohtades sõltub kõik haritud juhtidest, ja tegi ettepaneku, et Postimehegi toimetuses võiks inimesed kokku leppida, et need, kes ei ole vaktsineeritud, käivad tööl meditsiinilise maskiga.
Küüni tänaval asuva Ülikooli apteegi farmatseut Imbi Lodde näitas, et neil on sellised maskid müügil küll, maksavad need 50 senti. «Mõnikord neid küsitakse, aga peamiselt käivad neid ostmas arstiteaduskonna üliõpilased,» sõnas ta.
Eelmisel nädalal terviseameti kodulehele ülesriputatud uudises öeldakse, et kuigi tänavu on arstid registreerinud Eestis vaid üksikuid gripitaoliste nähtudega haigusjuhte ja ühtegi gripijuhtu laboris kinnitatud ei ole, on Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) ja Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse (ECDC) eksperdid arvamusel, et selle hooaja gripi raskusaste ja grippi suremus ei erine varasemast.
Eelmisest hooajast rääkides ütles Maimets, et Eestis haigestus grippi hinnanguliselt kuni 90 000 inimest. Olgu lisatud, et aasta varasemal hooajal oli haigestunute arv 50 000 (pandeemia ajal ehk 2009/2010. hooajal 120 000).
Statistika räägib sedagi, et suur osa neist, kes vajasid eelmisel hooajal gripi tõttu haiglaravi, olid kuni nelja-aastased lapsed ja vanemaealised inimesed.
Seitse surma
Matti Maimets ütles, et 65 ja enama aasta vanuste patsientide haigestumise riski suurendavad südame- ja veresoonkonna haigused, kopsu- või onkoloogilised probleemid, diabeet ja neerupuudulikkus.
Eesti nelja suure haigla andmetel oli gripi põhjustatud surmajuhte eelmisel hooajal seitse. Ükski neist inimestest, kes surid, ei olnud gripi vastu vaktsineeritud.
Maimets kommenteeris, et Euroopas on gripiga seotud enneaegne suremus 40 000 inimest aastas. «Kui nüüd arvutada, et Euroopas elab umbes 500 miljonit inimest ja Eestis pisut üle miljoni, siis ma olen kindel, et seitse surmajuhtu on tugevasti alahinnatud.»
Ta selgitas, et terviseameti leheküljel näha olev eelmise hooaja hinnang puudutab vaid nelja haigla statistikat. Ta rääkis sellestki, et kui inimene on surnud kopsupõletikku, siis väga tihti ei uurita seda, mis on olnud kopsupõletikku haigestumise tegelik põhjus.
Maimets märkis, et tänavust sooja sügist tuleb ainult kiita. «Ilmad on suurepärased selleks, et väljas liikuda ja seal aega veeta,» ütles ta. «Ega gripp ole otseselt külmaga seotud. Troopikaski on ju grippi ja seal levib see vihmaperioodil, mil inimesed oma onnides konutavad.»
Ülikooli apteegi proviisor Eha Tähnas soovitas talvele mõeldes tarvitada punase päevakübara preparaati või grei-
biseemnete ekstrakti ning süüa C- ja D-vitamiini. Viimast on eriti vaja päikesepuuduse leevenduseks, see annab energiat ja peletab väsimust.