Jänes Hans õpetab saksa keelt

Marten Rajang Imbi Mesila Kivikese lasteaia keelerühmast sai eile täpsemalt kuulda jänes Hansu perekonnast.

FOTO: Kristjan Teedema

Paljudes keeletundides, mida annab Raatuse kooli õpetaja Imbi Mesila, ei ole kõige tähtsam mitte grammatikaõpik või tahvel, vaid hoopis laste suur lemmik, jänes Hans, kes mõistab rääkida vaid saksa keeles.

Täpselt nädal aega tagasi käis Mesila kooli nimel vastu võtmas Euroopa keeleõppe tunnuskirja programmi «Varajane saksa keel» eest. See näeb ette saksa keele õpetamist juba lasteaias ning selle on Eestisse toonud Goethe instituut.

Lasteaialapsele keeleõpetamine on päris kaugel sellest, mida tavaliselt koolis tehakse. «Meie ei õpi, me mängime,» ütles Mesila muiates lause, mida ta tihtilugu ka kolleegidele koolis üle kordab.

Programmi peamine võte on lapse panemine saksakeelsesse keskkonda, õpetaja kasutab eesti keelt ainult siis, kui tõesti keegi aru ei saa ja mõnda sõna on vaja seletada. «Lapsed saavad kontekstist aru: žestid, miimika, liikumine. Eks ta olegi nagu näitlejatöö siin,» rääkis Mesila.

Inglise keel tuleb iseenesest

Õppimine käib jänes Hansu abil. Tal on terve varanduse jagu asju ja pilte, mida õpetaja saab kasutada näitlike vahenditena.

Saksa keeles hakkavad lapsed vastama siis, kui nad on selleks valmis ja ise tahavad, seni räägivad kõik eesti keeles. Kolme-nelja-aastastelt ei maksa veel suurt midagi oodata, aga pärast paari-kolme aastat ringis käimist osatakse öelda juba päris pikki lauseid.

Need laulud ja luuletused, mida tundides pidevalt korratakse, jäävad aga paremini meelde ning Mesila rääkis, et on vanematelt kuulnud, kuidas lapsed pidavat vahel omaette mängides või potil istudes hakkama äkki saksa keeles laulma.

Aga miks õpetada saksa keelt, kui inglise keelt läheb palju rohkem vaja? «Ingliskeelses keskkonnas on laps tänapäeval kogu aeg: filmid, muusika, arvuti, kõik on ingliskeelne,» rääkis Mesila. «Nii et kui meie loeme eins, zwei, drei, vier, siis mõned panevad vahel sinna ikka inglise keelt vahele.»

Pealegi on Hamburgi ülikoolis tehtud uuringud näidanud, et kui valida esimeseks keeleks midagi muud, näiteks saksa või vene keel, siis inglise keel tuleb sinna juurde juba väga kiiresti ja põhikooli lõpuks oskab laps kahte võõrkeelt vähemalt kesktasemel.

Keeleõpe arendab last

Alustati mõne lasteaiaga, praeguseks on rühmad aga juba üheteistkümnes Tartu lasteaias, lisaks veel Ülenurmes.

Lotte lasteaias on saksa keele tunde praeguseks antud juba kolm aastat. Direktor Viive Vellemaa rääkis, et toona alustati ühe rühmaga, kus olid 5–7-aastased lapsed. Praeguseks on tundides osalejaid üle 40 ja kõige noorem õpilane on kolmeaastane.

Vellemaa on enda sõnul ise väga suur varase võõrkeeleõppe pooldaja, sest see aitab kaasa nii taju kui mälu arengule ning loob aluse hilisemaks võõrkeeleõppeks, on see siis saksa keel võib midagi muud.

Inspiratsiooni andis ka külaskäik Vilniuse eralasteaeda, kus juba aastaid on lastele õpetatud nii inglise kui saksa keelt.

Mesila sõnul on praegu pisut kurb see, et lasteaias saksa keelt õppinud lapsed lähevad elukohajärgsesse kooli, kus kohe seda edasi õppida ei saa. Raatuse koolis küll saaks, aga see jääb paljudele kaugeks.

Seetõttu on mõttes teha saksa keele huviring just neile, kes on seda lasteaias juba õppinud. Kas ja millal see teoks võiks saada, on praegu veel lahtine.

Varajane saksa keel

• Kogu õppetöö käib mängu kaudu.

• Tunni pikkus on 25–30 minutit.

• Õpitakse ainult kuulates, korduvalt kuulates jõuab laps ühel hetkel mõistmiseni.

• Õpetaja räägib tunnis ainult saksa keeles, vaid selgituste andmisel kasutab vajaduse korral emakeelt, laps hakkab saksa keeles vastu rääkima siis, kui on selleks valmis.

• Keelt õpetatakse ka matkides ja kehakeelt kasutades.

• Õpetajat aitab käpiknukk Hans Hase ehk jänes Hans.

• Palju kasutatakse laule, liisusalme, riime, loetakse jutte ja räägitakse muinasjutte.

• Teemad on tihedalt seotud laste igapäevaeluga.

• Uusi sõnu ja väljendeid õpitakse juba tuttavate asjade kaudu.

Allikas: Goethe instituut

Tagasi üles