Erinevalt suurest osast tartlastest on lendurid hästi kursis, et rajatavat Idaringteed üle Emajõe viiv sild edeneb, ning teisel pool jõge Ihasteski paistavad maapealsed muutused kõrgelt hästi kätte.
Sillaehitus kandub peagi maalt õhku
20. november 2013, 12:20
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tartu linnavalitsus andis Idaringtee neljasaja meetri pikkuse silla ehitusloa kümme kuud tagasi. Selle ajaga on ASi K-Most töömehed raudbetoonist sillale ehitanud kaheksa kandvat sammast ja valanud mõlemal pool jõge sammaste vahele jääva osa valmis.
«Ehitaja on graafikust õige pisut maas,» ütles Idaringtee ehitust korraldav Tartu linnamajanduse osakonna asejuhataja Andres Pool. «Nad lootsid veidi varem vee kohal tööle hakata, aga see aeg lükkus detsembri algusse.»
Sõpruse sillaga sama pikast Idaringtee sillast jääb jõe kohale 90 meetrit. Silla ehitamiseks tehti Emajõge veidi kitsamaks ehk täideti kaldaid, seega tuleb sillaehitajatel vee kohal läbida 78 meetrit. Nende meetrite betooni valamiseks kasutatakse Eestis esimest korda rippraketise süsteemi.
Ehitajad lähevad edasi viiemeetriste sammudega: kõigepealt valamine, siis pingestatakse tehtu spetsiaalsetes torudes kulgevate trossidega. Igas torus on 19 sõrmejämedust trossi, mis pannakse 280-tonnise pinge alla.
Suurvesi pikendab silda
Kui need tööd tehtud, liiguvad ehitajad taas viis meetrit edasi. Tavalise veeseisu korral jääb silla ja Emajõe vahele 11 meetrit, sillal sõitja-kõndija on veepiirist 14 meetrit kõrgemal. Mõlemalt poolt kasvav veidi kaares ja väikse küüruga sild saab jõe keskel kokku kevadel. Siis tuleb paigaldada hüdroisolatsioon, põrkepiirded ja sild asfaltida. Samuti tuleb taastada jõe endine laius.
Kuid Emajõgi on uue silla all umbkaudu vaid 90 meetrit lai, miks tuleb sild enam kui neli korda pikem teha? «Suurvee ajal on seal Emajõe luht ju vett täis,» vastas Andres Pool. «Lisaks peab sillaalune avatuks jääma, et seal oleks inimestel kallasrajal võimalik käia ja loomadel liikuda.»
Sillale tuleb kaks sõidurada ning Ihaste poolt vaadates vasakule küljele nelja meetri laiune jalg- ja jalgrattatee. «Vangla pool küljes ei tohi kõnniteed olla, selline nõue esitati meile,» selgitas Andres Pool.
Silla külgedele tuleb müratõkkeks 1,4 meetrit kõrge klaassein. Ka betoonist müratõket tekib mõlemale poole silda üsna palju ehk kokku 2,7 kilomeetrit. Ihaste poole ehitatakse Idaringtee äärde 1,4 meetri ja vangla tagant sillale viiva tee äärde 1,1 meetri kõrgune betoonmüür.
«Sõit hakkab käima nagu tunnelis,» märkis Andres Pool. «Et seal klaustrofoobiat vähendada ja säilitada veidigi vaadet luhale, tuleb Ropka poole madalam müratõke.»
Ihastes on Idaringtee juba oma näo võtnud ja tee-ehitajad kasutavad iga lumevaba päeva. «Oleme töödega kenasti graafikus,» kinnitas ASi Tref projektijuht Guido Lents.
Läinud nädala lõpus sai asfaldi alla Ihaste tee lõpp, selle aasta lõpus valmib Lammi tee naabruses Idaringtee all jalakäijate ja ratturite kaheosaline tunnel.
Täna ja homme on asfaltimise tõttu kell 8–18 suletud Lammi tänava kesklinna suund. Ümbersõit käib Lammi–Nõlvaku–Mõisavahe – Kalda tee kaudu, samal marsruudil sõidavad linnaliinibussid nr 14 ja 26, mis läbivad kõik peatused.
Aega veel on
Kõrgelt vaadates juba valmina paistvast Lammi tänava ringristmikust rääkides märkis Trefi tööjuht Tarmo Klaus, et autojuhtidele tundub see ring praegu kitsas, sest äärekivid on kõrged. «Sinna tuleb peale veel mitu kihti asfalti ja siis pilt muutub,» ütles ta. Viimase asfaldikihi panek jääb kevadesse.
Ihaste tee kaherajalise viadukti ehitus algab veebruaris, kuid ilm võib sellesse kavasse korrektiive teha.
Uue suve lõpuks peaksid suuremad teetööd olema tehtud. Vangla juurest Ihastesse kulgeva Idaringtee teise ehitusala ja uue silla valmimistähtaeg on 2015. aasta aprillis.