Kui tilgad püksis, on häbenemine kurjast

Tartu ülikooli kliinikumi neuroloogiaosakonna õed Kaja Lestsepp (paremal) ja Ester Vatsk (vasakul) ning füsioterapeut Krista Ankru (keskel) julgustavad inimest oma põieprobleeme mitte häbenema ja abi küsima.

FOTO: Kristjan Teedema

Inimesed varjavad seda probleemi kaua. Mõned loobuvad vee joomisest. Teised sulguvad koduseinte vahele. Kolmandad nuputavad välja vahendeid, toppides püksi kas tualettpaberit või midagi muud, millest võiks nende meelest abi olla.

Kliinikumi närvikliiniku neuroloogiaosakonna õed Ester Vatsk ja Kaja Lestsepp märgivad, et jah, uriinipidamatus on väga delikaatne probleem ning sellest häbenetakse rääkida isegi perearstile.

Ometi ei erine mure ükskõik millisest muust tervisemurest, millega tohtri poole pöörduda. Kui spetsialistiga kõik läbi arutada, leiab kindlasti paremad lahendused kui need, mida eespool kirjeldatud.

Inimene saab tagasi ka eneseväärikuse, paranevad sotsiaalsed suhted ja läbisaamine pereliikmetega.

Ilmaasjata valehäbi

Senini on neuroloogiaosakonna õed Ester Vatsk ja Kaja Lestsepp, samuti füsiorapeut Krista Ankru nõustanud peamiselt kliinikumi neuroloogiaosakonna patsiente. Õe vastuvõtule on oodatud aga teisedki, kui neid on suunanud kas perearst või mõne teise eriala arst.

Iga patsiendi puhul püüavad õed kõigepealt põhjusele jälile jõuda ning siis jagada individuaalseid soovitusi: mida muuta elustiilis, kuidas arendada sisemiste põielihaste tunnetust ja treenida just õigeid lihaseid või kuidas põie mahtu suurendada.

Kaja Lestsepp ütles, et uriinipidamatuse ehk arstide keeles inkontinentsi probleemi tagapõhju on mitu.

See võib näiteks olla seotud mõne neuroloogilise haigusega, mille puhul inimene ise ei tunneta põit ja uriinileke on pidev. Seda tuleb ette insuldihaigetel, sclerosis multiplex’i põdejail või dementsetel patsientidel.

Teine osa on terved inimesed. Nende uriinipidamatus tuleneb eelkõige vaagnapõhja lihaste nõrkusest. See on omakorda kas ülekaalulisuse ja vähese treenituse tulemus või on see saanud probleemiks raske füüsilise töö tegijail või siis sünnitanud naistel.

Loomulikult mängib rolli vanus, aga piss-püksis-mure võib puudutada ka noori inimesi ning nii mehi kui naisi.

Kaja Lestsepp kirjeldas, et mõne neuroloogilise tagapõhjaga haiguse puhul või pärast keemiaravi võib mureks saada nn ülevoolu probleem. Sel puhul hakkab uriin üleveninud põiest välja voolama kohe, kui põiesisene rõhk ületab sulgurlihase rõhu. Nüüd aitab patsienti see, kui ta suudab selgeks õppida enesekateetristamise.

Lestsepa sõnul hirmutab niisugune protseduur algul paljusid, kuna väike elastne toru tuleb iseendale loomulikku teed pidi põide viia ning põis sel viisil tühjendada.

«See tahab õppimist, aga mu patsiendid on selle oskuse omandamisega alati hakkama saanud,» rääkis Ester Vatsk. «Põis tuleb kindlasti tühjaks saada, sest see, mis sinna muidu loksuma jääb, on nagu seisev vesi lillevaasis. Tekib põletikuoht, mis võib levida neerudesse. Lõpuks on põies liiv ja kivikesed.»

Õed ütlesid, et muidugi on ka niisuguseid põieprobleeme, mille korral aitab hästi operatsioon. Selle võtab vajadusel ette kas uroloog või günekoloog.

Viimane võimalus

Kui aga miski ei aita, siis tuleb patsientidele rääkida sellest, kust leida õigeid abivahendeid.

Sidemeid, mähkmeid ja aluslinasid, samuti nahahoolduseks vajalikke õlisid ja puhastusvahendeid saab osta inkotoast (vanas närvikliinikus Puusepa 2), osaühingust Itak (Ringtee 1) või mittetulundusühingust Invaabi (Kalda tee 40) ning apteegist.

Ka on võimalik taotleda individuaalne abivajaja kaart ning nii vajalik kaup soodsalt kätte saada.

«Mähkmed on muidugi see viimane võimalus,» ütles Kaja Lestsepp. «Enne seda proovime kõik teised võimalused läbi.»

Võimlemine aitab

Füsioterapeut Krista Ankru märkis, et võimlemise peale tuleks inimestel terve elu mõelda.

«Kõik algab lapseeast,» rääkis ta. «Tänapäeva lapsed istuvad palju arvuti ees ja liiguvad väga vähe. Vaagnapõhjalihased on aga täpselt samasugused lihased kui ükskõik millised teised lihased. Mida vähem inimene neid kasutab, seda vähem need töötavad ja seda vähem on neid võimalik tunnetada. See on lai probleem.»

Ester Vatsk lisas, et mida enam esineb lapseea rasvumist, diabeeti, rühihäireid ja kõhukinnisust, seda enam tuleb meedikutel tulevikus tegeldagi just niisuguste tagajärgedega.

Kümneaastast last ei pruugi aga sugugi motiveerida jutt, et näed, kui sa praegu ei võimle ega treeni, siis mõnekümne aasta pärast ootavad sind ees nii- või naasugused piinlikud probleemid.

Õdede nõustamine

• Uriinipidamatuse käes kannatavad patsiendid on õdede nõustamisele oodatud teisipäeviti ja kolmapäeviti kliinikumi närvikliinikus Puusepa 8 kell 10–12.

• Vastuvõtuaeg palutakse kokku leppida telefonil 731 8511.

Tagasi üles