Päevatoimetaja:
Emily Lieberg

Rongisõitu saadab rahvaluule

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Ühel vastsel kleebisel on uuema aja rahvaluule jäädvustusi.
Ühel vastsel kleebisel on uuema aja rahvaluule jäädvustusi. Foto: Repro

Edelaraudtee rongide akendelt on aastast 2009 saati olnud võimalik lugeda mitmes valikus luulet. Seekord  on sõitjate silme ees rahvaluule.

Lugemisaastal alanud Eesti Kirjanduse Seltsi, Eesti Kirjanike Liidu ja Edelaraudtee koostöös on akendele kinnitatud kleepsudel olnud ettevõtmise ühe korraldaja Krista Ojasaare andmeil 50 eesti kirjaniku loomingut.

Kümnel kleebisel

Rahvaluule annab nüüdsel kultuuripärandi aastal võimaluse tutvustada kümnel kleebisel pisikest osa sellest, mida on talletatud Tartus kirjandusmuuseumi eesti rahvaluule arhiivis.

Koostajad Piret Voolaid ja Moon Meier on teinud valiku, mis annab žanriliselt kireva ülevaate eesti vanemast ja uuemast rahvaluulest. Vanim üleskirjutus, mida saab lugeda rongiaknalt, on regilaul, mis on kirja pandud 1887. aastal Petseris. Uusimad on tunamullused ülestähendused Tartu ja Imavere lasteaiapärimusest.

Rahvaluule on tänapäeval nähtav üsna hästi ka internetis. Muu hulgas pakub eesti rahvaluule arhiiv (ERA) juba mitu aastat iga päev oma salvest ühe tera, umbes samasuguse, nagu võib lugeda rongis.

Eraterad ilmuvad Face-bookis www.facebook.com/rahvaluulearhiiv ja Twitteris twitter.com/eratera.

Pärimust autosõitjaile

Rongiluule uute kleebiste esitlemisel Tartu vaksalihoones ütles eesti rahvaluule arhiivi juhataja Risto Järv, et mõeldud on ka autosõitjatele. Nimelt valmib kaksikplaat «Linda kivist Lilla Daamini». Sellel esitavad tänapäevased jutuvestjad pärimuslugusid, milles on juttu Tallinna ja Tartu vahelise maantee äärsetest paikadest.

Rongiluulet saab lugeda Krista Ojasaare sõnul nii kaua, kuni Edelaraudtee sõidutab reisijaid.

Kaksikplaat peaks Risto Järve sõnul valmima kultuuripärandi aasta lõpuks.

Tagasi üles