Õpilased haarasid oma DNA-l sabast

See oli Tamme gümnaasiumi 12. klassi õpilaste, teiste hulgas ka Taavi Freivaldi (pildil), esimese biotehnoloogia praktikumi esimene ülesanne. Foto: Kristjan Teedema

Tõenäoliselt on iga suure teadlase eluteel vähemalt üks punkt, kus tuleb teha midagi piinlikku. Näiteks kõigi klassikaaslaste nähes pisike tuubike oma süljega täita.

See oli Tamme gümnaasiumi 12. klassi õpilaste, teiste hulgas ka Taavi Freivaldi (pildil), esimese biotehnoloogia praktikumi esimene ülesanne. Kui raske töö mööda sai, läks tegelikuks teadusetegemiseks: süljes leiduvatest epiteelirakkudest eraldas igaüks 21 sammuga oma DNA.

Esimesi praktikume juhendab sama kooli vilistlane ja praegune Rootsi Karolinska instituudi teadur Kaarel Krjutškov, kes on õpilastele andnud võimaluse ülikooli loodus- ja tehnoloogiateaduskonna (LOTE) laboris oma teadmisi täiendada juba ligi kümmekond aastat.

«Praktikumil on kaks eesmärki: meelitada inimesi LOTEsse ja teha teistele selgeks, et see ei ole nende koht,» rääkis Krjutškov muigamisi.

Ka Tamme gümnaasiumi bioloogiaõpetaja Urmas Tokko ütles, et kuigi ta loodab, et võimalikult paljudele tema õpilastele hakkab pärast seda praktikumi geenitehnoloogia veel huvitavam tunduma, on hea ka see, kui selgub, et hoolimata põnevusaurast ei ole selle ameti argipäev selline, nagu ette kujutatud.

Vanemuise õppehoone laboris käiakse neljal korral, aega peaks see võtma 16 tundi. Tokko sõnul lähevad praegused ületunnid – laborisse minnakse pärast koolipäeva – ka koolis arvesse ning tänu sellele on õpilastel kevadel pisut kergem.

Tänavu on praktikumidel ka teine eesmärk: suuremat osa õppetunde juhendavad hoopis noorteadlased, doktorandid, kellele kulub õpetamispraktika väga ära.