Doktoritöö teenis kraadi ka Rootsis

Katre Tatrik
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Piret Villo näitas oma Tartu ja Lundi ülikooli logoga doktoritööd tõmbekapi ees, kus ta valge kittel seljas sünteesis vähivastaste looduslike ühendite analooge. Villo sõnul on kittel nüüd ribadeks kantud ja ootab prügikasti äärel äraviskamist.
Piret Villo näitas oma Tartu ja Lundi ülikooli logoga doktoritööd tõmbekapi ees, kus ta valge kittel seljas sünteesis vähivastaste looduslike ühendite analooge. Villo sõnul on kittel nüüd ribadeks kantud ja ootab prügikasti äärel äraviskamist. Foto: Kristjan Teedema

Paari nädala eest kaitses Piret Villo doktoriväitekirja, mille raames sünteesis vähirakke surmavate looduslike ühendite analooge. Peale selle, et töö oli mahukas ja hea kvaliteediga, teeb kaitsmise eriliseks asjaolu, et Villo sai kraadi kahest ülikoolist.

Piret Villol kulus doktorantuuri läbimiseks viis aastat. Sellest ajast poolteist aastat tegeles ta Rootsis aminohapete derivaatide sünteesiga. Ülejäänud aja sünteesis ta Tartu ülikoolis vähivastaste looduslike ühendite analooge.

Villot juhendasid orgaanilise keemia vanemteadur Lauri Vares ja professor Peter Som­fai Lundi ülikoolist. Tänu juhendajatele kahest ülikoolist sai Villo ka doktorikraadi mõlemast ülikoolist.

Õpingute ajal sai Villo Eesti riigilt doktoranditoetust, Rootsis käis ta Archimedese stipendiumitega.   

Pingeline kaitsmine

Laiendatud õppekava tingis ka ebatavalise kaitsmise.

Kuigi kaitsmine oli Tartus ja väitekiri trükiti Tartu ülikooli kirjastuses, on tööl nii Tartu kui Lundi ülikooli märge.

Piret Villo sõnul see, et kaitsmisel oli ka Lundi ülikooli kaitsmiskomisjon, tema jaoks suurt rolli ei mänginud. «Minul oli see ju esimene kord ja isiklik võrdlusmoment puudus. Närve sõi kaitsmine aga küll,» ütles ta.

Villo juhendaja Lauri Vares ütles, et nõuded doktoriväitekirjale ja õppetööle on Lundis ja Tartus sarnased, ent kaitsmised küllaltki erinevad.

«See oli rohkem Rootsi standardi järgi,» kommenteeris Vares Piret Villo väitekirja kaitsmist. Varese sõnul kipuvad Tartu ülikoolis kaitsmised kiiresti läbi saama.

«Tunniajane kaitsmine võib jätta kaitsjale kehva mulje. Kui oponendil ja komisjonil ei ole palju küsimusi, siis nad võib-olla ei olegi lugenud su tööd korralikult,» kirjeldas ta siinseid kaitsmisi.

Lauri Varese sõnul võeti Piret Villo doktoritöö aga kolme ja poole tunni jooksul eest taha ning tagant ette mitu korda läbi.

Koostöö suureneb

Kuigi välismaal ainekursuste läbimine on doktorantide seas tavaline, on kahest ülikoolist korraga doktorikraadi saamine Tartu ülikoolis võimalik alles 2012. aasta jaanuarist.

Tartu ülikooli doktorantidest sai esimesena kahest ülikoolist doktorikraadi eelmisel aastal üks majandust tudeerinu. Tänavu on lisaks Villole Tartu ülikoolist topeltkraadi saanud veel üks doktorant. Üks kaitsmine on aga ees.  

«Cotutelle ehk doktorantide ühisjuhendamise lepingud kahe ülikooli vahel on Euroopas juba mõnda aega levinud trend,» ütles TÜ doktoriõppe peaspetsialist Reet Marits.

Maritsa sõnul kaitsesid varem mitmed Tartu ülikooli tudenged oma doktoritöö välismaal, kuigi suurema osa tööst tegid nad siin.

«Selliseid tudengeid ei arvestatud kui meie lõpetajad, sest me ei andnud neile diplomit. Haridusministeeriumile tähendas see Tartu ülikooli võlga ministeeriumi ees,» põhjendas Reet Marits topeltdoktorikraadide väljastamise vajalikkust.

«Ühisjuhendamine annab meile võimaluse kasutada välisriikide kompetentsi erialadel ja valdkondades, mida meil endal ei ole võimalik kõrgtasemel pakkuda,» rääkis Marits.

Eesti maaülikool oma doktorantidele kahest ülikoolist korraga kraadi saamist veel ei paku.

Maaülikooli doktoriõppe peaspetsialist Eda Tursk ütles, et võib-olla saab see võimalikuks järgmisest aastast. «Me töötame selle nimel,» ütles Tursk. Ta lisas, et doktorantide huvi selle võimaluse vastu on ja ülikool on selle vajalikkust mõistnud.

Tartu ülikooli topeltkraadipartnerid

• Tampere ülikool (2012) majandusteaduses.

• Lundi ülikool (2013) bioaktiivsete ainete tehnoloogias.

• Brüsseli vaba ülikool (2013) meedias ja kommunikatsioonis.

• Genti ülikool (tuleb kaitsmisele sellel aastal) inimgeograafias ja regionaalplaneerimises.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles