Tartu paisutab seadust eirates sõimerühmi

Suuremad sõimerühmad. Illustratsioon: Graafika: TPM

Tartu linnavalitsus on lubanud mitmes Tartu lasteaias võtta sõimerühma rohkem lapsi kui seaduses antud 16 lapse piir. Selgitus kõlab, et kõik lapsed ei ole niikuinii kunagi kohal.

«Pean tunnistama, et see nii on,» ütles Tartu haridusosakonna juhataja Riho Raave küsimuse peale, kas linn lubab lasteaedades sõimerühmadesse rohkem lapsi, kui seal seaduse järgi olla võiks. Raave ütles, et tavaliselt on kohal 70–80 protsenti lastest. Seega oleks selle tõlgenduse järgi rikkumine ainult paberil. «Sisuliselt me ei riku,» lausus Raave.

Tema selgitusel on see sõi-mejärjekorra pikkusest tingitud hädalahendus ning need on lasteaedade puhul lahendamist vajavaid probleemid.

Tartu linnavalitsus on juulikuise korraldusega lubanud 18 lapsega sõimerühmi seitsmesse lasteasutusse kokku 12.

Vähem on parem

Tegelikkus on kohati ilusam, sest vanemad ja lapsed liiguvad.

Näiteks Rukkilille lasteaia direktor Kaja Vaabel ütles, et neil on praegu sõimes 16 last, jaanuarist jälle 17. Ta lisas, et rühmaruumide suurus on erinev ja nende sõim on majas üks kahest rühmast, kus on kaks rühmaruumi. On suur mängutuba ja suur magamistuba. «Õpetajatega oleme arvamusel olnud, et kuni 17 võib lapsi olla, 18 võib-olla on tõesti palju,» ütles Vaabel.

«Kui erialainimesena vaatan laste poole pealt, siis väiksem rühm on otse loomulikult parem,» sõnas Vaabel. «Õpetajal jätkub ju laste jaoks rohkem aega. Kui rühmas on kohal 12 või 14 last, on see otse jumalik olemine, sest jõuad iga lapsega tegelda. Aga meil käib ka selline ütlemine, et kelle leiba sa sööd, selle laulu sa laulad. Sellega tuleb ka arvestada.»

Mesipuu lastesõimes on linn lubanud avada neli 18 lapsega rühma, praegu on neist kahe nimekirjas siiski 17.

Mesipuu lapsevanem ja hoolekogu liige Peeter Suislepp rääkis, et nii hoolekogu listis kui ka koosolekul on olnud sellel teemal tõsised arutelud.

«Oli küsimus, miks on 18 last, kuigi seaduse järgi võib olla 14+2,» kirjeldas Suislepp. See pluss kaks on iseenesest juba erand.

Tema hinnangul ei ole võimalik seaduses antud piiri kuidagi suuremaks tõlgendada ja ei loe, et keskmiselt käib kohal 12–13 last. Lähtuda tuleb ikkagi nimekirjas olevate laste arvust.

Liisuheitmine?

«Kuna seadus ei võimalda rohkem lapsi võtta, on see seaduse rikkumine, kui võetakse rohkem,» järeldas Suislepp. «Kui seaduses lubatakse 16, aga hommikul tuleb 18, kas siis võetakse loosi, et kaks inimest tulevad lapsele järele või kaks viimast ei saa last sellel päeval lasteaeda jätta?»

Tartu abilinnapea Tiia Teppan oli sõimerühmade suurendamise asjus Raavega sama meelt. Ta ütles, et sellist olukorda, kus kõik lapsed oleksid korraga kohal, ei ole olnud ja ega tulegi. «Ja kui tuleb, siis lasteaia direktor paneb lisatööjõudu,» lubas Teppan.

Teppan toonitas, et otsused on tehtud lasteaedade kaupa ja hoolekogude nõusolekul. Lähtutud on sellest, kas ruumi on. Tema väitel on see mõne üksiku lasteaia probleem.

Mesipuu lastesõime direktor Aili Michelson märkis intervjuus samuti, et eales ei ole kõik lapsed kohal, rühmade suurendamine on põhjendatud sooviga lapsevanemad tagasi tööturule aidata. Ta palus eraldi toonitada, et suuremate sõimerühmade tarvis on linn andunud lisatööjõu palkamiseks ka raha.

Millal aga vajadus niisuguse seaduserikkumise järele kaob? «Lahendus tuleb siis, kui nõiaväel suudame kolm uut lasteaeda ehitada. Ja kui sündimus väheneb, siis paneme need lasteaiad jälle kinni,» ütles Teppan.

Tartu Postimehe lugejad on juhtinud ka tähelepanu, et lasteaia vanemate rühmade ehk aiarühmade normsuurus on kuni 20 last, erand on kuni 24. Tartus kipub see erand reegliks.