Norra-Eesti programmi välja jagatud 2,9 miljonist eurost tuli ligi 2 miljonit eurot Tartu teadusasutustele, kes teevad koostööd Norra ülikoolidega. Teiste seas said raha targa vähiravi otsijad.
Teadlased muudavad vähiravimid targaks
15. november 2013, 12:03
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Norra-Eesti teaduskoostöö programmist taotles raha 170 projekti, toetust said 13. Neist üks on Eesti maaülikooli ja kaheksa Tartu ülikooli teadusprojektid.
Tartu ülikooli arstiteaduskond sai programmist 285 000 eurot. Seal veab targa vähiravimi väljatöötamist kasvajate bioloogia labori juht Tambet Teesalu.
Ajukasvajaga hiired
Kui Teesalu näitas biomeedikumis laborit, kus tehakse tööd tarkade vähiravimite väljatöötamise nimel, astus sisse uurimisrühma doktorant Kadri Toome. «Siin on hiire aju, millest ma just kasvaja eemaldasin,» näitas Toome klaasist katsealust heleda ollusega.
«Tänapäeval me oskame väga hästi vähist vabaks ravida hiiri, aga me jääme hätta patsientidega,» tõdes Tambet Teesalu.
Tartus teevad teadlased juba üle aasta katseid, et oleks võimalik välja töötada targad ravimid. See tähendab ravimeid, mis veresoontesse süstides otsiks üles vähirakud ja jätaks kahjustamata terved rakud.
Täpsemalt otsivad teadlased peptiide ehk valgu jupikesi, mis tunneksid ära kindlaid, vähile spetsiifilisi molekule ja seostuksid koos kaasasoleva ravimiga nende külge.
«Nii nagu postiindeksid viivad posti õigesse kohta või vähemalt õigesse kanti, siis samamoodi meeldib meile mõelda peptiididest kui postikoodiga seotud molekulidest,» sõnas Teesalu.
Selline meetod muudab vähiravimi selektiivseks ja tekitab inimese organismile vähem kõrvalmõjusid. Praegu kasutatava kemoteraapia puhul jõuab vähiravimist vaid umbes protsent vähirakkudesse sõltuvalt kasvajast ja ravimist. Ülejäänud ravim satub normaalsetesse kudedesse ja kahjustab terveid rakke.
On lootus, et peptiidide abil vähirakke otsima programmeeritud vähiravimist jõuaks suurem hulk ravimist sinna, kus on vähk.
Teesalu labor teeb koostööd Bergeni ülikooli uurimisrühmaga, mida juhib professori Rolf Bjerkvig. Tema rühm uurib pahaloomulist ajukasvajat glioblastoomi.
Norra labor on aastate jooksul välja töötanud otse hiirtesse kasvama pandud inimese kasvajaproovidel põhineva viisi modelleerida ajukasvajaid hiirtes ja rottides. Võrreldes traditsiooniliste mudelitega sarnanevad Bjerkvigi mudelid rohkem inimestel esinevate ajukasvajatega.
Üheskoos välja töötatud kullerpeptiidid võivad seetõttu olla paremini rakendatavad ka inimeste ravimiseks.
Metsahaiguste tõrje
Märkimisväärse summa, 246 335 eurot sai Norra-Eesti programmist ka maaülikooli metsandusinstituut. Instituut otsib koos Norra metsa- ja loodusinstituudi teadlastega lahendusi, kuidas vähendada sissetungivate metsahaiguste mõju metsadele.
Nimelt ähvardavad kliimamuutuste ja majandusliku globaliseerumise tulemusel Balti- ja Põhjamaade metsi uued haigustekitajad.
«Sissetungivate haiguste uuringu ja analüüsi üks peamisi väljakutseid on vähendada riske majandusele ja looduslikule mitmekesisusele ning leida juba saabunud haiguste tõrje võimalusi,» selgitas maaülikooli teadlane Rein Drenkhan.
Tema sõnul ulatub sissetungivatest liikidest põhjustatud hinnanguline aastane majanduslik kahju ainuüksi Euroopas 12 miljardi euroni. Balti- ja Põhjamaades on viimase kümne aasta jooksul avastatud ligi tosin uut sissetungivat metsahaiguse tekitajat.
Teaduskoostöö raha
Tartu ülikoolile
• Keele- ja kuulmisinfo töötlus auditoorses ajukoores 121 868 €
• Loomad muutuvates keskkondades: kultuuriline vahendatus ja semiootiline analüüs 192 552 €
• Uudsed analüüsi- ja disainitööriistad madala tihedusega paarsuskontrollikoodidele 284 468 €
• Tarbijakrediidi aktuaalsed probleemid Eestis ja Norras 141 860 €
• Ensüümide protsessiivsuse roll tõrksate polüsahhariidide lagundamises 185 592 €
• Glioomi tüvirakkudega seonduvad vähki penetreerivad peptiidid 285 000 €
• Saami-Eesti keeletehnoloogia-alane koostöö: sarnased keeled, ühesugune tehnoloogia 217 930 €
• Arktika seenestiku määramine elurikkuse informaatika vahenditega 300 000 €
Eesti maaülikoolile
• Invasiivsete metsapatogeenide DNA-l põhinev varajane diagnostika ning patogeenide võimalik levikutee Põhja-Euroopasse 246 335 €