Päevatoimetaja:
Jens Raavik
+372 739 0371

Kulturistid panevad end proovile maailma konkurentsis

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Klassikalise kulturismi maailmameistrivõistlustele sõitev Imre Vähi on pööranud enda sõnul viimasel ajal rohkem tähelepanu lihaste kvaliteedile.
Klassikalise kulturismi maailmameistrivõistlustele sõitev Imre Vähi on pööranud enda sõnul viimasel ajal rohkem tähelepanu lihaste kvaliteedile. Foto: Kristjan Teedema

Veel viimased lõuatõmbed ja hantliharjutused eile ning kõik ettevalmistused on tehtud. Vorm on elu parim, kinnitab täna Austrias klassikalise kulturismi maailmameistrivõistlustel kaalule astuv Imre Vähi.

«Euroopa konkurente ma tean ja neid ma ei karda,» ütles vahepeal kaheaastase võistluspausi pidanud ja perekonnale pühendunud Vähi (36). Üllatada võivad Aasia ja araabia maade sportlased, kelle kohta pole  mingit teavet.

Treeninguid Vähi vahepealse pausi ajal ei katkestanud ning hiljutised võidud Eesti ja Põhjamaade meistrivõistlustel näitavad, et väärilist mantlipärijat pole talle vahepeal kasvanud. Hoopis Vähi ise on lihaseid kasvatanud ning võistlustulle astub ta varasemast viis kilogrammi raskemana. Reedesel kaalumisel Austria linnas St. Poeltenis peatub osuti 80 kg peal, on sportlane veendunud.

Tark laadimine

Varem võistles Vähi kuni 175 cm meeste kategoorias, kuid kuna tema kasv on täpselt kahe kategooria piiri peal, otsustas ta sel korral konkureerida pikemate meeste klassis. See annab võimaluse minna lavale raskemana ja palju massiivsemana.

Väljanägemine laval sõltub lihaste ettevalmistamisest ehk laadimisest, nagu sportlased seda ise nimetavad.

Laadimine tähendab seda, et nädalaid minimaalse toiduga vastu pidanud ning naha alt väikseimadki pekiribad kaotanud sportlased hakkavad uuesti sööma ning lihased ja sooned ajavad end viimseni pungile. «Laadinud juurde kaks kilogrammi, võib see laval välja näha nagu kakskümmend,» näitlikustas Vähi.

Laadimine on aga peen kunst, mida tuleb teha ettevaatlikult. Kui pingutada söömisega üle, lähevad nahaalused koed vett täis ja reljeefseid lihaseid pole enam nähagi.

Neil võistlustel plaanib ta ise laadida maitsestamata riisi ja makaronidega. Mõni võib ju mõelda, kuidas selline toit inimesel üldse kurgust alla läheb, kuid pikalt nälginule on see kui maiuspala, rääkis Vähi.

Kehakaalu langetamisel lähtub Vähi põhimõttest, et õhtul ei tohi ta kaaluda rohkem kui hommikul. Ka öösel kulutab keha energiat ning inimene lihtsalt magab end kergemaks.

Maksavad kogemused

Kõrges konkurentsis ei võida tihti mitte parimas vormis sportlane, vaid see, kes teeb vähem vigu ja oskab oma voorusi paremini esitleda. Ilusa keha kõrval mängib väga suurt rolli ka vastupidavus. Ja ka varasemad saavutused ning tuntus.

«Imre Vähit teatakse kulturismiringkondades hästi,» märkis Eesti Kulturismi ja Fitnessi Liidu president Arnold Tokko, kelle hinnangul on Vähil potentsiaali tõusta medalile. Vähi ise oli pisut tagasihoidlikum, leides, et ka pääs kuue parema sekka oleks õnnestumine. «Kerge vastane ma pole,» lubas ta.

Väga heas vormis on Tokko sõnul ka Taavi Merisalu ning tänavu tõusnud tulevikulootus Peep Rei­nart.

Kaalumine on reedel, eelvõistlused laupäeval ning kui meestel õnnestub finaali pääseda, saab neile pöidlaid hoida ka pühapäeval.

Klassikaline kulturism

• Lihasmassipiiranguga ala, kus tähtsad pole mitte väga suured lihased, vaid esteetiline kehakuju ja proportsioonid.

• Võistleja lubatud kehakaal sõltub pikkusest. Maksimumkaalu arvutatakse valemiga pikkus (cm) miinus 100, pluss 2 kuni 6 kg. Kui sportlane on pikk 175 cm, tohib tema võistluskaal olla kuni 79 kg.

Allikas: Arnold Tokko

Tagasi üles