Planeeritav kombijaam kipub jääma paberile

Lohkva kombijaam võibki jääda Tartu ainsaks, kui Sangla Turvas ei tee Fortumile ahvatlevat soojapakkumist.

FOTO: Kristjan Teedema

Tartu loodenurka Klaasi tänavasse kavandatud uus soojuselektrijaam kipub jääma paberile, sest turu valitsejal Fortumil pole seaduse järgi kohustust osta konkureerivalt ettevõttelt madalama hinnaga soojusenergiat.

Ligi 20-megavatise projekteeritud võimsusega koostootmisjaam, mille keskkonnamõjude eelhinnang valmis firmas Hendrikson & Ko juba 2012. aasta jaanuaris, põletaks aastas kuni 78 000 tonni turvast.

Tõenäoline tegelik katlasse aetav freesturbakogus jääks Sangla Turba nõukogu esimehe Mati Miili hinnangul ilmselt märksa väiksemaks, 40 000 tonni kanti. See võrdub kogusega, mille Sangla Turvas ekspordib igal aastal briketi kujul Rootsi.

«Ootame Tartu Fortumilt juba kaks kuud vastust, kas nad lasevad meie soojusenergia oma võrku või ei lase,» ütles Mati Miil. «Kui vastust ei tule, siis loen sellest, et ollakse vastu odavamale kütusele. Seni on nad öelnud, et mõtet sellel pole, kui võidab ainult klient, aga nemad ei võida midagi.»

Miili sõnul kulub ühe megavatt-tunni soojusenergia tootmiseks praegu turvast umbes üheksa euro eest. Ühe MWh soojusenergia tootmisel hakkpuidust kulub kütusele umbes 15 eurot.

«Fortumi soojatootmise skeem on nii üles ehitatud, et nad saavad turgu vabalt valitseda ega pea korraldama uute tootmismahtude hanget,» sedastas Miil.

Hinnaargument nõrgenes

Põhiosa Sangla Turba koostootmisjaama soojusenergiast pidanuks plaani kohaselt minema Veeriku, Maarjamõisa ja Räni ehk FI linnaosas vonklevasse soojavõrku, mille aastatarve on kogu Tartu kaugküttesooja tarbest ligi 20 protsenti.

Plaanide tegemise ajal kuulus see võrk koos Aardla, Tulbi ja Tuglase katlamajaga ASile Eraküte. Selle aasta 1. augustil müüs aga Eraküte oma Tartu vara neli korda suurema soojatootmismahuga Fortum Tartule.

Fortum Tartu juhatuse esimees Margo Külaots nentis, et endisse Erakütte võrku veel ühe katlamaja liitmise kahjuks räägib kaks tõika.

Varem oli Erakütte piirkonnas soojus umbes neli protsenti Fortumi omast kallim, septembrist on see ülejäänud Tartu soojusega peaaegu võrdne.

«Mõne aasta eest oleks Sangla Turvas tulnud oma soojatoruga üsna kõrge soojahinnaga piirkonda, aga nüüd tuldaks Eesti ühte madalama hinnaga piirkonda,» sedastas Külaots.

2015. aasta suveks plaanib Fortum endise Erakütte võrgu enda omaga liita. Tervikvõrk lubab võtta igasse linna piirkonda soojusenergiat alati just sellest katlamajast, kus parajasti kõige soodsam toota.

Näiteks Tulbi ja Tuglase väikekatlamaja kaotavad Külaotsa sõnul võrkude liitmise järel täielikult tähtsuse jooksvas soojatootmises. Neid käivitatakse edaspidi vaid siis, kui mõnes teises katlamajas on avarii.

Margo Külaotsa kinnitusel pole näha, et Fortum Tartu ise vajalike soojakoguste tootmisega jänni võiks jääda. Ta märkis, et kui ehitataks veel üks katlamaja, tekiks ilmselt võrku ülemäärane potentsiaalne tootmisvõimsus. Tootmise kasumlikkus muutuks küsitavaks, sest katlad töötaks osavõimsusega.

Külaotsa sõnul saab sooja sisseostmise ainus kriteerium olla soodsus ja võimalus küsida tarbijailt sooja eest vähem raha.

«Kui meil oleks selline selgus, oleks sooja ostmine Sangla Turbalt siiski täiesti kaalutav idee,» kinnitas Külaots. «Sangla Turvas pole meile kahjuks konkreetselt öelnud, kui palju ja mis hinnaga soojusenergiat meile tahetakse anda.»

Väikese saastaja eelis

Fortumi Lohkva soojuselektrijaam, mille kütusest moodustab turvas 20 ja hakkpuit 80 protsenti, valmis viis aastat tagasi ja läks maksma üle 80 miljoni euro.

Margo Külaots nentis, et üle kolme korra väiksema võimsusega Klaasi tänava kombijaama tasuvus on küsitavam, sest investeering ühe toodetava soojaühiku kohta tuleb suurem. Turvast põletades ei ole jaama omanikul lootust taastuvenergiatoetusele, lisas Külaots.

Ilmselt poleks uuel kombi­jaamal aga ka kohustust osta CO2 kvooti, mis soojaühiku hinda üles pressiks. Euroopa Liidu seaduste järgi on alla 35-megavatise tootmisvõimsusega soojafirma väiketootja, kes ei saasta olulisel määral, märkis Mati Miil.

Tagasi üles